Südamega elamine ei tähenda elutormides murdumist ega kõigile meeldimist. See tähendab ausat ja ehedat kohalolu.
See on oskus vaadata elule otsa ilma maskideta, kuulata inimesi mitte vastamiseks, vaid mõistmiseks. See on julgus tunda, mitte ainult teada.
Südamega elades annad sa maailmale midagi, mida ei saa mõõta sõnades ega saavutustes – sa annad end. Oma kohalolu. Oma vaikuse. Oma tõe.
Südamega elamine tähendab:
…armastada ka siis, kui pole kindlust, et sind vastu armastatakse.
…kuulata ka siis, kui sa ise oled väsinud.
…rääkida tõtt, isegi kui hääl väriseb.
…anda andeks, mitte nõrkuse, vaid tarkuse pärast.
Südamega elamise oskus pole midagi, millega sünnitakse – see on valik iga päev, iga hingetõmbega.
See ei tähenda, et sa oled kõigega nõus või lased endale haiget teha.
See tähendab, et valid kaastunde viha asemel, aususe vaikuse asemel, ja armastuse hirmu asemel.
See on tasakaal pehmuse ja tugevuse vahel.
See on teadmine, et kõige haavatavam osa sinust on tegelikult su suurim vägi.
Südamega elamine on julgus olla inimene – täis tundeid, tõde ja valgust.
See on kunst, mis ei vaja lõuendit, vaid lihtsalt sind – kohal, ausalt, avatult.
