Enesearmastus on nagu aed, mida hooldades kasvatame rahu, lahkust ja sisemist jõudu. See on vaikne ja tasakaalukas, andes nii endale kui ka teistele ruumi õitseda.
Nartsissism näeb eemalt sageli samasugune välja — uhked õied ja särav fassaad — kuid selle juured toituvad ainult enda imetlemisest ja teiste tähelepanust.
Nende kahe vahe on peen, kuid sügav. Üks toidab elu, teine kurnab seda.
Terve enesearmastus ei vaja pidevat kinnitust väljastpoolt — ta on rahulik oma olemises. Nartsissism aga januneb imetluse järele, sest ilma selleta ei näe ta oma peegelpildiski väärtust.
Mõlemad algavad „iseendast“, kuid liiguvad eri suundades.
Üks avab südame. Teine sulgeb selle.
Vestlus
Õpilane: Õpetaja, olen kuulnud, et enesearmastus on oluline, aga kuidas eristada seda nartsissismist?
Õpetaja: Tõeline enesearmastus on nagu selge allikas, millest saavad juua ka teised, ilma et see kuivaks. Nartsissism on aga nagu kaev, mille vesi voolab ainult ühes suunas – enda poole – ja see ei kustuta kellegi teise janu.
(„Kes end armastab õigesti, see austab ka teisi.“ — Aristoteles)
Õpilane: Aga väljastpoolt võivad mõlemad ju tunduda sarnased?
Õpetaja: Jah, sest mõlemad võivad väljendada enesekindlust. Kuid vahe on allikas. Nartsissist ei armasta tegelikult ennast, vaid oma kujutist. Ta vajab peegleid ja publikut, et end väärtuslikuna tunda.
(„Uhkus varjab sageli sisemist tühjust.“ — Seneca)
Õpilane: Miks ta siis ei suuda teisi armastada?
Õpetaja: Sest tal puudub empaatia. Laozi ütles: „Inimene, kes armastab iseennast, ei kahjusta teisi.“ Nartsissist kaitseb oma haavatavat mina võimu, kontrolli ja ülemuse rolliga. Ta ei suuda panna end teise inimese kingadesse, sest see tähendaks tema kaitsemüüri langemist.
Õpilane: Ja kuidas terve enesearmastus kriitikaga toime tuleb?
Õpetaja: Emerson ütles: „Kui oled aus iseenda vastu, ei saa keegi sind petta.“ Terve enesearmastus suudab kuulata ja õppida, sest sellel pole vajadust end täiuslikuna näidata. Nartsissist aga lükkab kriitika tagasi või pöörab selle süüdistuseks teistele, sest iga märk oma ebatäiuslikkusest tundub talle ohuna.
Õpilane: Kas nartsissist sünnib selliseks?
Õpetaja: Mitte päris. Nagu Plutarchos on öelnud: „Inimene on oma harjumuste summa.“ Nartsissistlik hoiak kujuneb sageli varases lapsepõlves, kus armastus oli tingimuslik või kus tuli kanda maske, et ellu jääda. See on ellujäämisstrateegia, mis hiljem muutub vanglaks.
Õpilane jäi mõttesse ja küsis: Kuidas ma siis tegelikult eristan tervet enesearmastust ja nartsissismi?
Õpetaja: Vaata seda nagu kahte erinevat allikat. Üks kustutab janu nii sul endal kui ka teistel. Teine joodab ainult sind, aga jätab teised kõrvale.
Et saaksid selgemini näha, toon sulle võrdluse:
| Terve enesearmastus | Nartsissism |
| Armastus enda vastu toob kaasa austuse ja hoolivuse ka teiste vastu. | Keskendub peamiselt enda vajadustele, eirates teiste tundeid ja vajadusi. |
| Enesehinnang on sisemine ja stabiilne, ei sõltu pidevast välisest kinnitamisest. | Enesehinnang on habras ja vajab pidevat imetlust ning tähelepanu. |
| Suhted on vastastikku toetavad, kus mõlemad pooled kasvavad. | Suhteid kasutatakse enda upitamiseks või kasu saamiseks. |
| Kriitika on õppimise võimalus. | Kriitika tõrjutakse, süü projitseeritakse teistele, fakte moonutatakse. |
| Tunneb ja väljendab sügavaid tundeid; on võimeline empaatiaks. | Tunded on pinnapealsed või puuduvad; empaatiavõime on nõrk või puudub. |
| On valmis tunnistama eksimusi ja neist õppima. | Ei tunnista eksimusi, kaitseb kujutist enda täiuslikkusest. |
| Julgustab ja toetab teisi nende potentsiaali saavutamisel. | Surub teisi alla, et ise end paremana tunda. |
| On rahulik ja tasakaalus ka muutuste ajal. | Reageerib ägedalt ja vaenulikult, kui tema kontrolli vaidlustatakse. |
Õpetaja jätkas: Kui sinu armastus enda vastu avab südame ja muudab sind lahkemaks, on see terve. Kui see aga sulgeb sind ainult enda ümber ja nõuab pidevat imetlust, on see juba nartsissismi tee.
(„Armastuse allikas on sinu sees; ära otsi seda väljastpoolt.“ — Rumi)
Kokkuvõte
Terve enesearmastus on vaikne jõud, mis kasvatab sind ja neid, kes on sinu ümber. Nartsissism on vali mask, mis varjab sisemist tühjust.
Üks avab südame ja teeb ruumi ka teistele. Teine sulgeb südame ja jääb kinni omaenda peeglisse.
(„Peegel võib näidata sinu nägu, aga mitte sinu südant.“ — Hiina vanasõna)
Lõppsõna
Kui õpid armastama ennast nii, et sellest kasvab lahkus ja austus ka teiste vastu, siis on su armastus tõeline.
Kui see aga nõuab, et teised oleksid väiksemad, et sina saaksid suurem tunduda, pole see armastus — see on hirm. Ja hirm ei saa kunagi pakkuda seda, mida armastus annab.
(„Õnnelik on see, kes ei otsi enda väärtust teistelt, vaid leiab selle enda seest.“ — Marcus Aurelius)