Benjamin Whichote on on kirjutanud: “Heategija on Jumala esindaja.”
Paluti kord ühel mehel paati värvida. Ta tõi värvi ja pintsli ning hakkas paati punaseks värvima, nagu omanik seda palunud oli. Maalimise ajal märkas mees paadis väikest auku ja tegi selle vaikselt korda. Kui ta paadi värvimise lõpetanud oli, sai ta palga kätte ja lahkus.
Järgmisel päeval tuli paadiomanik maalikunstniku juurde ja tõi talle tšeki, mis oli kordades suurem kui see, mille ta oli saanud paadi värvimise eest! Maalija oli üllatunud. Ta ütles: ,,Aga te juba maksite mulle maalimise eest?” ,,Aga see ei ole maalimise eest, see on paadiaugu parandamise eest!”
,,Aga see oli nii väike asi, mulle ei tasu nii suurt summat maksta, nii tähtsusetu asi.”
,,Mu kallis sõber, Sa ei mõista! Ma räägin Sulle, mis juhtus: “Kui palusin paati värvida, unustasin selle augu mainida. Kui paat oli ära kuivanud, võtsid mu lapsed paadi ja läksid kalale! Nad ei teadnud, et paadis on auk. Mind polnud sel ajal kodus. Kui tagasi tulin ja nägin, et nad olid paadiga sõitma läinud, olin suures meeleheites, sest meenus paadis olev auk. Kujutage ette mu kergendust ja rõõmu, kui ma nägin neid tervetena kalapüügilt naasmas. Siis uurisin paati ja nägin, et olid augu ära parandanud. Nüüd mõistad, mida Sa tegid? Sa päästsid mu laste elud! Mul ei ole piisavalt raha, et maksta Sinu ,,väikese heateo eest!”
Seega ükskõik kes, millal või kuidas, jätka alati aitamist, toetamist, pisarate pühkimist, tähelepanelikku kuulamist ja lekete hoolikat parandamist, mida leiad! Sa ei tea kunagi, millal keegi Sind vajab või millal Sind üllatatakse kellegi aitamise ja kellegi jaoks olulise olemise eest! Võib-olla parandate endale teadmata mitmete inimeste arvukaid “paadiauke” mõistmata ise kui palju sellest võib abi olla ja mõistmata mitu elu päästate.
Sally Koch on öelnud: “Suurepäraseid võimalusi teiste abistamiseks tuleb harva, kuid väikesed ümbritsevad meid iga päev.”
Frederic Lenz on kirjutanud: “Omakasupüüdmatu andmine on elamise kunst.“
Tundmatu autor