Õnn pole hobune, teda ei saa rakkesse panna.
Keegi ei nuta juuste pärast, kui on peast ilma jäänud.
Joodikule on meri põlvini, aga lomp — kõrvuni.
Kui naine oleks ka klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi.
Kui tsaar on külmetunud, köhib kogu Venemaa.
Tulevik kuulub sellele, kes oskab oodata.
Kui laps ei nuta, ei tea ema tema soove.
Ära sülita kaevu – võib-olla tuleb sul sealt veel juua.
Inimestel on ülimuslikkus sisemine, loomadel välimine.
Alasti inimest on lihtne lahti riietada.
Sisalik otsib ka padjalt lehti.
Kui esined lambana, ilmub huntki kohe platsi.
Haamer purustab klaasi, kuid vormib terast.
Kutsumata külaline on hullem kui tatarlane.
Kui laps ei nuta, et tea ema tema soove.
Kui kuld räägib, on teised vait.
Kui päike paistab, ei igatseta kuu järele.
Palu jumalat, aga ära kalda poole sõudmist seepärast katki jäta.
Ära mine naabri katust lappima, kui su oma katus lekib.
Ei see upu, kelle saatus on määranud võllas rippuma.
Kui tupp on katki, ei saa me enam oma mõõka varjata.
Meie aja peab see vastu; kui pärast meid enam rohi ei kasva, mis see meie asi on?
Tuhat sõpra on vähe, üks vaenlane on liiga palju.
Puhas südametunnistus on Jumala silm.
Kui puid saagida, jääb saepuru maha.
Tarkus sünnib kaasa, lollusi õpitakse.
Parem kerjata kui varastada, aga parem töötada kui kerjata.
Kehv rahu on parem kui hea tüli.
Kui igaüks annaks kopika, oleks vaesel rubla.
Kui tee lookleb, ei saa otse sõita.
Karu lööb tantsu, mustlane võtab raha.
Hea õnn kannab ilusaid rõivaid, aga tema aluspesu ei kannata kriitikat.
Kallid ravimid on ikka kasulikud – kui mitte haigele, siis vähemalt apteekrile.
Anna paljale riidetükk ja tema ütleb, et see on liiga õhuke.
Kui kõik lollpead kannaksid valgeid mütse, näeksime välja nagu lambakari.
Sõna pole lind – kord lendu lastud, ei saa seda enam kätte.
Rikkale kingitust teha on kui merre vett loopida.
Parandatud kann peab vastu kakssada aastat.
Tarkus sünnib kaasa, lollusi õpitakse.
Kokkulepe on rohkem väärt kui raha.
Mees ilma naiseta on kui mees talvel ilma karvamütsita.