Kui midagi kaob, oleme harjunud tundma kaotust. Kui miski lĂ”peb, tunneme tĂŒhjust. Ometi on igas mööduvas hetkes peidus Ă”petus â midagi, mis jÀÀb meiega kauemaks kui sĂŒndmus ise. MĂ”istmine, et mööduvus ei vĂ”ta, vaid Ă”petab, on ĂŒks elu kĂ”ige sĂŒgavamaid Ă€ratundmisi. See ei kustuta valu, kuid ta muudab selle viljakaks. See ei pikenda rÔÔmu, kuid Ă”petab seda sĂŒgavamalt hindama.
Ăpetaja ja Ă”pilase dialoog
Ăpilane: Kui elu asjad kaovad â inimesed, ajad, tunded â jÀÀb tunne, et midagi vĂ”etakse mult Ă€ra. Miks öeldakse siis, et mööduvus ei vĂ”ta, vaid Ă”petab?
Ăpetaja: Vaata puud sĂŒgisel. Lehed langevad, ja paljalt seistes vĂ”ib ta tunduda tĂŒhjaks jÀÀnud. Kuid see, mis lehed viis, valmistas teda talveks. Ja kevadel tĂ€rkab uus elu â mitte hoolimata kaotusest, vaid just selle kaudu.
Ăpilane: Aga kui kaotus on suur, kas ei ole siis loomulik tunda, et midagi on lĂ”plikult lĂ€inud?
Ăpetaja: Jah, see tunne on loomulik. Kuid sĂŒgavamal tasandil ei vĂ”ta elu kunagi midagi ilma midagi jagamata. Kaotus Ă€ratab meis tundeid, mida me ehk varem ei tundnud. Möödumine Ă”petab lahkuma, leppima, tĂ€nama, uskuma â Ă”petab nĂ€gema elu sellisena, nagu see on: voolava ja elavana.
Ăpilane: Nii et kui miski lĂ€heb mööda, peaksin ma otsima selle Ă”petust?
Ăpetaja: Mitte otsima, vaid lubama sel ilmsiks tulla. Sageli ilmub mĂ”istmine alles hiljem, kui valu on vaibunud. Siis sa nĂ€ed: see, mis sind murdis, Ă”petas sind painutama. See, mis sind hirmutas, Ă”petas sind usaldama. Ja see, mis lĂ€ks, jĂ€ttis su hinge kingituse.
Ăpilane: See muudab kaotuse vaatenurkaâŠ
Ăpetaja: TĂ€pselt nii. Mööduvus ei ole karistus. See on elu loomus. Kui sa Ă”pid sellest, mitte ei vĂ”itle selle vastu, muutub mööduvus sinu Ă”petajaks â mitte vargaks.
âKui miski lĂ€heb, jĂ€ta uks lahti. MĂ”ned asjad ei lahku mitte selleks, et sind jĂ€tta, vaid et sind Ă€ratada.â
â Rumi
Mööduvus ei vĂ”ta meilt elu â see kingib meile sĂŒgavama elu mĂ”istmise.â
â Zen-ĂŒtlus
âĂra hoia kinni sellest, mis peab minema. Iga lahkumine on Ă”petus iseendast loobumise kunstis.â
â Meister Eckhart
âMiski ei jÀÀ, aga kĂ”ik Ă”petab. See on elu salajane seadus.â
â Eesti pĂ€rimustarkus âAinult see, kes on kaotanud, oskab sĂŒdamest hinnata.â
â Seneca
Mööduvus vĂ”ib esmapilgul tunduda kui elu tuul, mis puhub meie kĂ€tte antud kingitused minema. Aga kui me kuulame vaikusesse, kui me vaatleme mitte ainult, mida elu vĂ”tab, vaid mida ta jĂ€tab meie sisse â siis taipame: mööduvus ei vĂ”ta, vaid Ă”petab. Iga kaotuse taga on kĂŒpsemise seeme. Iga lĂ”pp on uus algus meis enestes.
Mida rohkem me seda mĂ”istame, seda rahulikumaks muutub meie tee. Sest me ei jÀÀ kinni minevikku ega karda tulevikku â me elame tĂ€na, Ă”ppides tĂ€nu mööduvusele olema elus.![]()
#elutarkusevahetus

