🌀 „Takistus teel saab teeks.“
— Marcus Aurelius
„Me eksime mitte siis, kui kohtame raskusi, vaid siis, kui peame neid eksituseks.“
— Søren Kierkegaard
🌀 Sissejuhatus – ruumi avamine
Inimene on harjunud mõtlema, et kui miski ei tööta, siis on midagi valesti.
Probleem tähendab tema jaoks viga. Viga tähendab süüd. Ja süü tähendab, et midagi tuleb kiiresti parandada.
Aga elu ei kasuta vigade keelt. Ta kasutab tagasisidet.
🌀 Elutarkuse vahetus – õpetaja ja õpilase dialoog
Õpilane: Õpetaja, mul on probleem. Midagi minu elus ei tööta nii, nagu peaks.
Õpetaja: Miks sa arvad, et see peaks töötama teistmoodi?
Ă•pilane: Sest see tekitab ebamugavust. See segab mu liikumist.
Õpetaja: Kas kõik, mis segab liikumist, on viga?
Õpilane: Kui aus olla… ma pole sellele nii mõelnud.
Ă•petaja: Ăśtle mulle, mida see probleem teeb.
Ă•pilane: Ta peatab mind. Ma ei saa edasi minna.
Õpetaja: Siis ta täidab funktsiooni.
Ă•pilane: Kuidas nii? Probleem ei peaks ju takistama.
Õpetaja: Takistus ei tähenda riket.
Mõnikord tähendab ta, et suund vajab korrigeerimist, mitte kiirendamist.
Ă•pilane: Aga miks see tundub nii valus?
Õpetaja: Sest sa tõlgendad pidurit kui karistust.
Keha, meel ja olukorrad ei karista.
Nad annavad märku.
Ă•pilane: Siis probleem ei ole viga?
Õpetaja: Ei. Probleem on küsimus, mis on esitatud ilma sõnadeta.
🗝️ Tähendamissõna – „Kiviga tee peal“
Õpetaja vaikis hetke ja rääkis siis loo.
Räägitakse rändurist, kes leidis oma teelt suure kivi.
Ta pahandas: „Keegi on selle siia jätnud. Tee on katki.“
Ta püüdis kivi eemale lükata, aga see oli raske ja väsitav. Väsinuna istus ta maha.
Puhates märkas ta, et tee oli veidi eespool varisenud. Kivi seisis täpselt seal, kus edasiminek oleks viinud kukkumiseni.
Kui rändur ringi vaatas, leidis ta kõrvalraja — pikema, aeglasema, aga kindla.
Kivi ei olnud tee viga. Ta oli hoiatus enne kukkumist.
🌀 Dialoog jätkub
Õpilane: Siis probleem võib mind kaitsta?
Ă•petaja: Sageli just seda ta teeb.
Kui sĂĽsteem tekitab takistuse, siis hoiab ta midagi koos.
Ă•pilane: Aga ma olen harjunud end parandama.
Õpetaja: Parandamine ilma mõistmiseta
on vägivald iseenda vastu.
Ă•pilane: Mida ma siis teen?
Õpetaja: Uuri, mida probleem püüab säilitada, enne kui sa püüad seda eemaldada.
🌀 Tarkusehetk – õpetajalt
Kui sa nimetad probleemi veaks,
hakkad sa võitlema sellega, mis püüab sind hoida.
🌀 Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane: Siis ma ei pea end parandama…
Õpetaja: Ei. Sa pead õppima kuulama
enne, kui liigud edasi.
Sageli kaitseb probleem midagi elusat, mis ei talu enam vana koormust.
🌀 Lõppmõtisklus – vaikne maandumine
Funktsionaalne tarkus ei kĂĽsi: Kes eksis?
Ta küsib: Mis siin praegu töötab, isegi kui see on ebamugav?
Ja kui inimene lõpetab probleemi nimetamise veaks, lakkab elu temaga karjumast.
„Inimene ei kannata mitte olukorra,
vaid oma hinnangu pärast olukorrale.“
— Epiktetos
„Tark ei kiirusta parandama, enne kui on aru saanud.“
— Pärimustarkus
„Ole tasa ja mõista, enne kui tegutsed.“
— Õpetussõnad 17:27
🗝️ Probleem ei ole elu viga.
Ta on elu viis sind peatada, enne kui sa kahjustad midagi olulist.
🌀 🌀 🌀
#elutarkusevahetus