VÔtan elu vastu tervikuna
âKes vĂ”tab vastu nii pĂ€eva kui öö, ei pea pimedust valguse vaenlaseks.â
â Ajatu elutarkus
TÀna ei nÔua ma elult, et kÔik oleks ainult kerge, ilus ja rÔÔmus.
Ma luban endal tunda seda, mida ma pÀriselt tunnen.
Kui olen rÔÔmus, ei karda ma, et rÔÔm lÔpeb. Kui olen kurb, ei arva ma, et kurbus jÀÀb igaveseks.
Ma ei vĂ”itle iga ebamugava tundega ega klammerdu iga meeldiva tunde kĂŒlge.
Ma meenutan endale, et tunne on kĂŒlaline, mitte minu peremees.
Ma vÔin kogeda viha, ilma et peaksin vihaselt tegutsema. Ma vÔin tunda kurbust, ilma et kaotaksin lootuse. Ma vÔin olla Ônnelik, ilma et nÔuaksin elult igavest pÀikesepaistet.
TĂ€na ei pĂŒĂŒa ma eemaldada oma elust kĂ”iki vastandeid.
Ma tean, et pÀev ja öö kuuluvad samasse ööpÀeva. TÔus ja mÔÔn kuuluvad samasse merre. RÔÔm ja kurbus vÔivad kuuluda samasse inimellu.
Tasakaal ei tÀhenda, et miski mind enam ei kÔiguta.
Tasakaal tÀhendab, et oskan pÀrast kÔikumist jÀlle enda keskmesse tagasi tulla.
TÀna vÔtan elu vastu sellisena, nagu ta minu juurde tuleb.
Ma naudin pÀikesepaistet. Ja kui sajab, Ôpin kÔndima ka vihmas.
Sest ma ei pea valima ainult elu heledat poolt.
Ma valin terve elu.
đ· TĂ€nane meeldetuletus
âMa ei pea kontrollima kĂ”iki oma elu ilmu.
Ma saan Ă”ppida olema kodus iseendas iga ilmaga.â
â Ajatu elutarkus
đ·Mina ulatan mĂ”tte. Sina otsustad, kas sellest saab sinu tĂ€nane kokkulepe.

