Inimene Ôpib rÀÀkima vara, kuid vaikima hilja.
SĂ”nad on kui seemned â mĂ”ned idanevad tĂ”eks, teised kĂ”lavad tĂŒhjalt.
Ent vahel ei ole kĂŒsimus selles, mida öelda, vaid millest vaikida.
TĂ”eline tarkus ei avaldu alati kĂ”nes, vaid kohalolus, kuulamises ja vaikses tunnetuses, mis kĂ”neleb sĂŒgavamalt kui tuhat tĂ€hte.
âVaikuse sosin on sĂŒgavam kui sĂ”nade kaja.â
â Eesti vanasĂ”na
Dialoog: Ăpilane ja Ă”petaja
Ăpilane: Ăpetaja⊠miks sa mĂ”nikord ei vasta mulle kohe? MĂ”ned kĂŒsimused jÀÀvad justkui rippuma vaikusesse.
Ăpetaja: Kas sa tunned, et see vaikus on tĂŒhi?
Ăpilane (mĂ”tlikult): Ei. Vahel tunnen, et seal on midagi… rohkem. Aga ma ei saa aru, miks sa ei vasta kohe.
Ăpetaja: Vaata, laps…
On kĂŒsimusi, mis otsivad vastust.
Ja on kĂŒsimusi, mis Ă€ratavad sind vastuseni.
Kui ma vastan liiga vara, vÔtan sult vÔimaluse ise kuulata seda, mis sinus juba kÔneleb.
âVaikus on mĂ”tlemise hingus. Ta ei katkesta, vaid sĂŒvendab.â
â Jan Amos KomenskĂœ (parafraas)
Ăpilane: Aga maailm on lĂ€rmakas. Inimesed nĂ”uavad selgust, kiiret reaktsiooni, seisukohta. Kas vaikimine pole siis nĂ”rkus?
Ăpetaja: Vaikimine on nĂ”rkus ainult siis, kui ta tuleb hirmust.
Aga kui ta tuleb selgusest, on ta tugevam kui kÔva sÔna.
On olukordi, kus ainult vaikus ei valeta.
âKes suudab vaikida Ă”igel hetkel, ĂŒtleb rohkem kui see, kes rÀÀgib ilma kuulamata.â
â Eesti pĂ€rimustarkus
âTea, et vastus lollidele on vaikimine.â
â Ceius Caevus
Ăpilane: Kas tark inimene siis ei ĂŒtle midagi rumaluse vastu?
Ăpetaja: Tark inimene ei tĂ”sta tĂ”de mĂŒĂŒriks, vaid peegliks.
Kui inimene ei otsi mĂ”istmist, ei saa teda veenda â isegi mitte tĂ”de karjudes.
Aga kui ta seisab vaikuse ees, vÔib ta lÔpuks kuulda iseennast.
âĂra vasta alpidele nende rumaluse jĂ€rgi, et sina ise ei sarnaneks nendega.â
â ĂpetussĂ”nad 26:4
PĂ€rimuslik lisatarkus
Vanarahvas teadis: âVaikustki on mitut moodi â ĂŒks on tĂŒhi, teine tĂ€is tarka meelt.â
Ja öeldi veel: âTark ei pea vaidlema, sest temal on rahu.â
âVaikimine pole alati nĂ”rkus â vahel on see sĂŒgavaim vastus.â
â Eesti mĂ”ttetarkus
âVaikus ei ole pĂ”genemine sĂ”nade eest.
Vaikus on ruum, kus tÔde saab tulla nÀhtavale ilma, et teda pressitaks.
MĂ”ned vastused tuleb kuulata lĂ€bi vaikuse, mitte leida lausest.â
Vaikus pole tĂŒhjus ega pĂ”genemine â ta on sisemise kĂŒpsuse mĂ€rk.
TÔeline Ôpetus ei peitu mitte alati öeldus, vaid selles, millest teadlikult vaikiti.
Seal, kus sÔnad lakkavad, vÔib alata kuulamine.
Ja kuulamise sĂŒgavuses hakkab kĂ”nelema ISE â see, kes ei vaja aplausi ega vaidlust, vaid ainult tĂ”de.
Oma Ôpetuses juhatab vaikus meid tagasi iseenda juurde:
kannatlikkusse, kohalolusse, enesevaatlusesse.
Sest just seal â sĂ”nade taha jÀÀnud ruumis â sĂŒnnib tĂ”eline taipamine.
âMĂ”ned vastused tuleb kuulata lĂ€bi vaikuse, mitte leida lausest.![]()
#elutarkusevahetus

