Kui midagi kaob, oleme harjunud tundma kaotust. Kui miski lõpeb, tunneme tühjust. Ometi on igas mööduvas hetkes peidus õpetus – midagi, mis jääb meiega kauemaks kui sündmus ise. Mõistmine, et mööduvus ei võta, vaid õpetab, on üks elu kõige sügavamaid äratundmisi. See ei kustuta valu, kuid ta muudab selle viljakaks. See ei pikenda rõõmu, kuid õpetab seda sügavamalt hindama.
Õpetaja ja õpilase dialoog
Õpilane: Kui elu asjad kaovad – inimesed, ajad, tunded – jääb tunne, et midagi võetakse mult ära. Miks öeldakse siis, et mööduvus ei võta, vaid õpetab?
Õpetaja: Vaata puud sügisel. Lehed langevad, ja paljalt seistes võib ta tunduda tühjaks jäänud. Kuid see, mis lehed viis, valmistas teda talveks. Ja kevadel tärkab uus elu – mitte hoolimata kaotusest, vaid just selle kaudu.
Õpilane: Aga kui kaotus on suur, kas ei ole siis loomulik tunda, et midagi on lõplikult läinud?
Õpetaja: Jah, see tunne on loomulik. Kuid sügavamal tasandil ei võta elu kunagi midagi ilma midagi jagamata. Kaotus äratab meis tundeid, mida me ehk varem ei tundnud. Möödumine õpetab lahkuma, leppima, tänama, uskuma – õpetab nägema elu sellisena, nagu see on: voolava ja elavana.
Õpilane: Nii et kui miski läheb mööda, peaksin ma otsima selle õpetust?
Õpetaja: Mitte otsima, vaid lubama sel ilmsiks tulla. Sageli ilmub mõistmine alles hiljem, kui valu on vaibunud. Siis sa näed: see, mis sind murdis, õpetas sind painutama. See, mis sind hirmutas, õpetas sind usaldama. Ja see, mis läks, jättis su hinge kingituse.
Õpilane: See muudab kaotuse vaatenurka…
Õpetaja: Täpselt nii. Mööduvus ei ole karistus. See on elu loomus. Kui sa õpid sellest, mitte ei võitle selle vastu, muutub mööduvus sinu õpetajaks – mitte vargaks.
„Kui miski läheb, jäta uks lahti. Mõned asjad ei lahku mitte selleks, et sind jätta, vaid et sind äratada.“
– Rumi
Mööduvus ei võta meilt elu – see kingib meile sügavama elu mõistmise.“
– Zen-ütlus
„Ära hoia kinni sellest, mis peab minema. Iga lahkumine on õpetus iseendast loobumise kunstis.“
– Meister Eckhart
„Miski ei jää, aga kõik õpetab. See on elu salajane seadus.“
– Eesti pärimustarkus „Ainult see, kes on kaotanud, oskab südamest hinnata.“
– Seneca
Mööduvus võib esmapilgul tunduda kui elu tuul, mis puhub meie kätte antud kingitused minema. Aga kui me kuulame vaikusesse, kui me vaatleme mitte ainult, mida elu võtab, vaid mida ta jätab meie sisse – siis taipame: mööduvus ei võta, vaid õpetab. Iga kaotuse taga on küpsemise seeme. Iga lõpp on uus algus meis enestes.
Mida rohkem me seda mõistame, seda rahulikumaks muutub meie tee. Sest me ei jää kinni minevikku ega karda tulevikku – me elame täna, õppides tänu mööduvusele olema elus.