đź’—”Armastus ei ole tunne, vaid olek, milles me muutume nähtamatult suurema osa iseendast.“ — Kahlil Gibran
💗Sissejuhatus: Paljud otsivad armastust väljastpoolt – teise inimese silmadest, puudutusest, kinnitustest.
Aga tõeline armastus ei ole leid, vaid äratundmine.
See sĂĽnnib hetkel, mil sĂĽda avastab: “Ma olen olnud armastus kogu aeg.“
Armastus ei tule meieni, kui me teda otsime. Ta tuleb siis, kui me lõpetame vastupanu – kui süda saab vabaks hirmust, haavadest ja ootustest.
Sest ainult avatud sĂĽda saab armastada.đź’—
Platon: “Armastus on hinge igatsus terviku järele.“
💗Dialoog: Õpetaja ja Õpilane
Õpilane: Õpetaja, ma olen armastust otsinud, aga ta libiseb alati käest.
Kord tundub, et ma leidsin, siis jälle kaob. Kas tõeline armastus üldse püsib?
Õpetaja: Tõeline armastus ei tule ega lähe. See, mis kaob, ei ole armastus, vaid peegeldus sellest.
Tõeline armastus ei sõltu teisest inimesest – ta sünnib su südames. Kui ta on sinus, ei saa keegi teda võtta ega anda.
Rumi: “See, mida sa otsid, otsib sind.“
Õpilane: Aga miks ma siis tunnen, et vajan teist inimest, et olla tervik?
Õpetaja: Sest sa oled unustanud, et oled juba tervik.
Teine inimene ei anna sulle armastust, ta tuletab sulle seda meelde.
Ta on nagu peegel – ta näitab, mis sinus veel ärkamata on.
Kui sa teda sĂĽĂĽdistad, kaotad peegelduse.
Kui sa teda tänad, ärkab valgus.
Piiblitarkus: “Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, ta ei hoople, ta ei ole ennast täis.“
— 1. Korintlastele 13:4💗
Õpilane: Nii et tõeline armastus ei ole tunne, vaid seisund?
Õpetaja: Just. Tunne võib tulla ja minna, aga seisund jääb.
Armastus on teadlikkuse seisund – koht, kus sa näed kõike ilma hirmuta.
Kui süda on avatud, siis isegi valu muutub õpetajaks, mitte vaenlaseks.
Õpilane: Aga kuidas ma avan oma südame pärast seda, kui olen haiget saanud?
Õpetaja: Südame haav ei ole märk nõrkusest, vaid sellest, et ta on elanud.
Haav on ukseava. Kui sa selle kinni lööd, ei pääse valgus enam sisse.
Kui sa lubad sellel hingata, muutub valu armastuseks.đź’—
Leonard Cohen: „Kõiges on mõra – just sealt pääseb valgus sisse.“
Õpilane: Siis tähendab tõeline armastus ka valu tunnistamist?
Õpetaja: Jah. Valu on tee, mis viib sügavusele. Kui sa jääd pinnale, armastad hirmust.
Kui sa lähed sügavale, armastad olemusest.
Õpilane: Ja kui ma olen seal… kuidas ma tean, et olen tõelise armastuseni jõudnud?
Õpetaja: Siis, kui sa tunned rahu isegi ilma kellegita. Kui sa vaatad maailma ja tunned tänulikkust ilma põhjuseta.
Kui sinu armastus ei vaja vastust, vaid lihtsalt voolab. See on hetk, mil inimene ei armasta enam kedagi, vaid kõike.
Rumi: „Kui süda on puhas, on kõik, keda sa kohtad, Jumala nägu.“
💗Lõppsõna: Tõeline armastus ei ole vallutus ega kingitus — ta on olemise loomulik seisund.
Ta ei küsi: „Kas sa mind armastad?“, vaid ütleb: „Ma olen armastus.“💗
See on sisemine teadmine, mitte tundehoog.
Kui süda on vaba, kaovad kõik hirmud, mis takistasid armastust tulemast.
Siis on armastus nagu hingamine — nähtamatu, aga alati kohal.
Thich Nhat Hanh: “Kui sa mõistad ja hoolid, on armastus juba kohal.“
💗Pärimuslik mõtisklus
„Armastus ei ela sõnas, vaid teos ja südames.“ — Eesti vanasõna
„Kes teise südant soojendab, see ei jää ise külmaks.“ — Rahvatarkus
Eesti pärimuses ei räägitud armastusest palju, aga seda elati.
Soojus, hool, lihtsus ja vaikus – need olid armastuse märgid.
Sest tõeline armastus ei vaja tõestust.
Ta on kohal igas puudutuses, pilgus, palves ja vaikuses.
💗 Lõpumõte: Tõeline armastus ei ole see, kui keegi täidab sinu tühjust,
vaid see, kui keegi äratab sinus selle valguse, mis oli kogu aeg olemas.
Sest armastus ei tule meist välja ega tule meie juurde –
ta on see, mis me tegelikult oleme. 🌸💗💗