Søren Kierkegaard: „Kõige ohtlikum pettus on see, mille inimene korraldab iseenda vastu.“
Piibel – Matteuse evangeelium 7:16: „Te tunnete nad ära nende viljadest.“
Sissejuhatus
Õpetaja ja õpilane istusid seisva veesilma ääres. Vesi oli peegelsile – ei ühtki lainet, ei ühtki märki sügavusest. Õpilane vaatas seda ja mõtles, kui usaldusväärne võib näida see, mis ei liigu. Õpetaja vaikis, sest vaikuses on sageli rohkem tõtt kui sõnades.
Eesti vanasõna ei räägi kõvasti – ta sosistab. Ja just seetõttu kuuleb teda vaid see, kes ei lase end petta särast.
Õpetaja ütleb (pärimustarkus):
„Kõik ei ole kuld, mis hiilgab.“
„Suu ees mesi, selja taga vaenlane.“
„Vaga vesi, sügav põhi.“
Tähendamissõna
Õpetaja rääkis loo kahest kaevust.
Üks oli avar ja selge, vesi sillerdas päikese käes. Inimesed ammutasid sealt sageli, kuni ühel päeval märgati, et vesi on seestpoolt roiskuma hakanud.
Teine kaev oli tagasihoidlik ja varjulises kohas. Tema vett ei kiitnud keegi, kuid kes sellest jõi, tundis, et janu kaob ja keha saab jõudu.
Õpetaja lõpetas: „Kaev ei pea särama, et olla puhas. Inimene samuti.“
Dialoog – elutarkuse vahetus
Õpilane: Õpetaja, miks peidavad inimesed end magusate sõnade ja vaga näo taha?
Õpetaja: Sest tõde nõuab julgust, teesklus vaid oskust.
„Libe keel, tige meel,“ ütleb vanasõna – ja ta ei mõista hukka, vaid paljastab.
Õpilane: Kuidas siis ära tunda, kes on ehtne?
Õpetaja: Vaata, kas sõnad ja teod kõnnivad koos.
Kes räägib head, kuid külvab segadust, räägib iseenda vastu.
Postulaat
Kõik, mis on tõeline, on kooskõlas.
Sõna, tegu ja meel ei lähe lahku seal, kus puudub teesklus.
Tarkusehetk – õpetajalt
„Ära karda kibedat selgust.
Karda magusat valet, mis jääb keelele, kuid imbub südamesse.
Parem koirohi suus kui sapp südames.“
Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane vaikis kaua. Siis ta ütles: „Ma mõistan nüüd, et teesklus ei ole alati teistes.
Vahel on see minus endas – hetkedes, kus ma ei julge olla see, kes ma olen.
Selgus algab aususest iseenda vastu.“
Õpetaja noogutas. Vesi veesilmas liikus kergelt – justkui oleks põhi hetkeks nähtavale tulnud.
Lõppsõna
Eesti vanasõnad ei õpeta meid kahtlustama maailma, vaid selginema iseendas.
Kui süda on selge, ei hirmuta vagad veed ega libedad sõnad.
Siis näeme, kus on mesi ja kus ainult selle maitse.
Marcus Aurelius: „Ela nii, et su teod ei vajaks tõlgendajat.“
Piibel – Luuka evangeelium 12:2: „Midagi ei ole varjul, mis ei tuleks ilmsiks.“
Konstellatsioonitarkus: „Kui igaüks võtab oma koha ja vastutuse, kaob vajadus maskide järele.“
#elutarkusevahetus