TEADVUS

1. Etümoloogia

Sõna teadvus tuleneb sõnast teadma.
Tüvi tead- viitab teadmisele või teadlikkusele millegi olemasolust.
Järelliide -vus tähistab seisundit või omadust.
Seega tähendab teadvus seisundit, kus inimene teab või on teadlik millestki.

Oluline nüanss:
Teadvus ei tähenda ainult teadmiste olemasolu.
Ta tähendab võimet märgata ja kogeda nii maailma kui ka iseennast.

——————————————————————————–

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab teadvus:
teadlikkust,
ärkveloleku seisundit,
võimet kogeda ja mõista.

Teadvus võib hõlmata:
mõtteid,
tundeid,
tajusid,
ja eneseteadlikkust.

Oluline semantiline eristus:
Teadvus ≠ ainult mõtlemine.
Teadvus ≠ ainult taju.

Teadvus on võime kogeda ja märgata oma kogemust.

——————————————————————————–

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab teadvus:
ärkamist,
teadlikkust,
sisemist selgust.

Paljudes kultuurides on teadvust kujutatud sümbolite kaudu nagu:
valgus,
silm,
või ärkamine.

Need kujundid viitavad ideele, et teadvus on seotud võimega näha ja mõista seda, mis toimub.

——————————————————————————–

4. Analüütiline struktuur (FF-loogika järgi)

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil on teadvus seotud aju ja närvisüsteemi tegevusega.

See hõlmab:
neuronite aktiivsust,
signaalide töötlemist,
organismi reaktsioone keskkonnale.

Need protsessid loovad füüsilise aluse teadlikule kogemusele.

——————————————————————————–

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil tekib kogemuse tähendus.

Siin toimub see, et inimene:
märkab oma mõtteid,
tajub oma tundeid,
mõtestab oma kogemusi.

Teadvus võimaldab inimesel olla teadlik oma kogemusest.

——————————————————————————–

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole teadvust kui isiklikku nähtust.

Seal on ainult:
süsteemide toimimine,
signaalide eristumine,
mustrite kujunemine.

Teadvus võib olla viis, kuidas süsteem registreerib ja organiseerib kogemust.

——————————————————————————–

5. Teadvuse mehhanism

Teadvus kujuneb tavaliselt läbi protsessi, kus:
organism tajub keskkonda,
närvisüsteem töötleb signaale,
tekib kogemus, millest inimene on teadlik.

Teadvus võimaldab inimesel:
märgata oma mõtteid,
teha valikuid,
ja õppida kogemusest.

——————————————————————————–

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Üks inimene istub õhtul akna juures ja vaatab välja. Päev on olnud täis tegevust ning mõtted liiguvad veel mööda päeva sündmusi. Mõne aja pärast märkab ta, et ta lihtsalt istub ja vaatab pimedusse.

Ta kuuleb kaugelt liikluse häält, tunneb jahedat õhku akna juures ja märkab, kuidas mõtted tulevad ja lähevad. Üks mõte meenutab päeva vestlust, teine viib korraks homsete plaanide juurde.

Siis märkab ta midagi lihtsat: ta ei ole ainult nende mõtete sees, vaid ta näeb neid tekkimas. Ta märkab oma mõtteid samamoodi nagu ta märkab akna taga liikuvaid valguseid.

See väike hetk teeb kogemuse teistsuguseks. Mõtted ei kao, kuid nende kõrval on ka teadlikkus, mis neid märkab. Just sellistes hetkedes saab selgeks, mida tähendab teadvus – võime olla teadlik sellest, mis meie kogemuses toimub.

——————————————————————————–

7. Sügavam lugemisvõimalus

Teaduslikus vaates:
Teadvust uuritakse kui aju ja närvisüsteemi funktsiooni.

Filosoofilises mõttes:
Teadvus on küsimus sellest, kuidas kogemus üldse võimalik on.

Psühholoogilises vaates:
Teadvus võimaldab inimesel olla teadlik oma mõtetest ja tunnetest.

——————————————————————————–

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Teadvus ei ole:
ainult mõte,
ainult taju,
ainult teadmine.

Teadvus on:
võime kogeda,
teadlikkus oma kogemusest,
protsess, mille kaudu inimene märkab maailma ja iseennast.