🥀ELUTARKUSE VAHETUS: Ego varjus ja tõe valguses

Ego on kui vari, mis kõnnib alati inimese kannul. Ta sosistab meelitusi, varjab haavu, loob illusioone jõust ja erilisusest.

Aga kui inimene ühel hetkel peatub ja vaatab peeglisse — mitte klaasi, vaid teadvuse peeglisse — siis näeb ta, et vari pole vaenlane.

Vari on kutse ärgata.

Tõde ego kohta ei ole kunagi peegli taga.

Ta on alati selle ees, sinu silmades, sinu hingamise sügavuses, sinu vaikuses.

Ego ei kannata tõde, sest tõde ei vaja kaitset.

Aga inimene kasvab just siis, kui ta lõpetab enda eest põgenemise.

Dialoog õpetaja ja õpilase vahel

Õpilane: „Õpetaja… kuidas ma näen oma ego? Kuidas tabada teda nii, et ta enam mind vargsi ei juhiks? Ego teeb elu alati ilusamaks, kui ta tegelikult on… Ta narrib mind enesepettusega.“

Õpetaja: „Ego ei karda midagi nii palju kui tõde.

Ta kardab peeglit.

Mitte seda, mis on sinu ees, vaid seda, mis on sinu sees.“

Õpilane: „Lugesin, kuidas noormees seisis peegli ees ja ütles: „Ma ei valeta enam kunagi iseendale.“ Ja ego justkui murdus… Kas see on võimalik?“

Õpetaja: „See on tõe esimene uksehing.

Nii kaua, kuni inimene valetab endale, on ego kuningas.

Aga hetk, mil ta ütleb: „Ma tean, mis on minus tõsi“, — see on hetk, mil tõeline Mina astub ruumi.“

„Tõeline avastamine ei seisne uute maade leidmises, vaid uue pilgu saavamises.“

— Marcel Proust

Õpilane: „Aga kui ego laguneb… kuhu kaob tema jõud? Ma tundsin, kuidas kohe avardus teadvus ja tugevus kasvas. Kust see tuli?“

Õpetaja: „Jõud ei kuulu egole.

Ta on kogu aeg kuulunud Sinule.

Ego on nagu jõuvaras — ta võtab sinu tähelepanu ja teeb sellest enda kütuse.

Kui sa näed teda selgelt, ei saa ta enam toituda.“

Konstellatsioonitarkus: „Ego elab seal, kus on segadus. Tõde elab seal, kus on nähtud ja tunnistatud kogu väli.“

Õpilane: „Kuidas ma jälgin ego väljendumist? Ta tuleb nii kiiresti… nii peenelt…“

Õpetaja: „Vaata kolme märki:

Vajadus olla oluline.

Vajadus ennast õigustada.

Vajadus omada viimast sõna.

Kui miski sinus kiirustab, tõstab häält või vajab aplausi — see ei ole Sina.

See on ego.“

„Kes valitseb ennast, on võimsam kui see, kes võidab linna.“

— Laozi

Tarkusehetk õpetajalt: „Ego on mask.

Kui sa lõpetad selle kandmise, ei muutu sa väiksemaks — sa muutud tõeliseks.

Ja tõde ei vaja kunagi kaitset.“

Õpilase taipamine: „Nii et ego ei ole see, mida tuleb hävitada…

vaid see, millelt tuleb võtta võim?

Tõde ei tule jõuga.

Tõde tuleb siis, kui ma enam ei karda iseendale otsa vaadata.“

Pärimustarkus: „Kes oma varju ära tunneb, sellel on kergem päikese käes käia.“

Lõppmõtisklus: Ego valetab, sest ta kardab kaduda. Tõde vaikib, sest ta on igavene.

Hetk, mil sa ütled: „Ma ei valeta endale enam“, on hetk, mil valgus astub ruumi.

Ja siis näed — jõud, mida otsisid väljast, on alati olnud sinus.