„Ütle mulle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sina.“
— Euripides
„Kes käib tarkadega, saab targaks.“
— Piibel (Õpetussõnad 13:20) Sissejuhatus
On hetki, mil inimene ei märka, kuidas ta tasapisi muutub.
Mitte suurte sündmuste, vaid vaiksete mõjutuste kaudu.
Sõnade kaudu, mida ta kuuleb.
Inimeste kaudu, kellega ta aega veedab.
Ühel päeval küsis õpilane õpetajalt: „Õpetaja, kas inimene kujundab oma elu ise või kujundavad seda ka need, kes tema ümber on?“
Õpetaja vaatas teda mõtlikult, nagu kaaludes vastust.
„Inimene valib oma tee,“ ütles ta.
„Aga sageli ei märka ta, kuidas teised tema samme suunavad.“ Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
„Kas see tähendab, et seltskond võib inimest muuta?“ küsis õpilane.
„Rohkem, kui ta arvata oskab,“ vastas õpetaja.
„Isegi siis, kui ta jääb iseendaks?“
Õpetaja naeratas õrnalt.
„Iseendaks jäämine on vahel kõige raskem töö.“
Õpilane jäi vaikseks.
„Kuidas siis aru saada, kas ma kasvan või kaon?“
Ă•petaja vaatas hetkeks kaugusse ja ĂĽtles:
„On ĂĽks vana lugu…“ Tähendamissõna – metafooriline lugu “Printsessi peegel”
Õpetaja jutustas: „On öeldud: ära pea ühtki rumalat meest harimatuks, ehkki võid andekat inimest targaks arvata. Ära usu, et teeseldud karsklane on ehtne askeet. Ära suhtle vaimuvaestega, eriti nendega, kes ennast arukaks peavad. Ja ära lepi iseenda harimatusega.
Hoia end nende lähedale, kellest hästi räägitakse, sest sellise sideme kaudu saab inimene ka ise end paremas valguses näidata.
Vaata, kuidas seesamiõli seguneb rooside või kannikestega. Mõne aja pärast ei nimetata seda enam seesamiõliks, vaid roosiõliks või kannikeseõliks.
Nii võtab ta endasse selle lõhna, mille keskel ta elab.“
Õpetaja jäi hetkeks vaikseks. Tarkusehetk – õpetajalt
„Inimene on nagu see õli,“ ütles ta tasakesi.
„Ta võtab endasse selle, mille keskel ta elab.“
Ta jätkas: „Sõnad, mõtted, hoiakud — need jäävad külge.
Ja tasapisi hakkab inimene lõhnama selle järele, mille keskel ta viibib.“ Lühike dialoog
Õpilane küsis: „Kas see tähendab, et inimene võib kaotada iseenda?“
Ă•petaja noogutas.
„Kui ta ei märka, mis teda mõjutab.“
„Ja kuidas siis jääda iseendaks?“
Õpetaja vastas: „Valides teadlikult, kelle lähedal sa kasvad.“ Õpilase taipamine – integratsioon
Õpilane mõtles oma elule.
Ta meenutas inimesi, kelle kõrval ta oli olnud.
Mõni oli toonud temas esile rahu.
Mõni rahutuse.
Ta ütles vaikselt: „Nii et inimene ei muutu ainult oma mõtetest… vaid ka sellest, kelle keskel ta elab?“
Ă•petaja naeratas.
„Just. Ja seepärast on oluline valida mitte ainult teed, vaid ka kaaslased.“
Õpilane tundis, et mõistis midagi väga lihtsat ja väga sügavat korraga.
Et kasv ei sünni ainult sees, vaid ka ümberringi. Lõppmõtisklus
Inimene on mõjutatav. Vaikselt, tasapisi, märkamatult.
Ta võtab üle sõnu, mõtteid, hoiakuid.
Nagu õli võtab üle rooside lõhna.
Ja ühel päeval avastab ta, et ta on muutunud.
Mitte ĂĽhe hetkega, vaid aja jooksul.
Seepärast on oluline küsida: kes on need, kelle keskel ma elan? Mida ma neilt õpin?
Milleks ma nende kõrval muutun?
Sest inimene ei kasva ainult oma mõtete najal. Ta kasvab ka nende mõjul, kes tema kõrval kõnnivad.
„Meist saab see, mida me korduvalt teeme.“
— Aristoteles
„Kes käib lõhnavate aedade vahel, jääb ise ka lõhnama.“
— Pärimustarkus
#elutarkusevahetus
