Ühel päeval otsustas naine külastada küla serval elavat vana tarka. Ta lootis, et tark oskab talle vastata, miks ta end nii tunneb, hoolimata kõigest heast, mida ta teistele teeb.
Tark kuulas naist tähelepanelikult ja ütles siis: “Sa oled inimene, kes näeb teistes nende muresid ja valusid, sest need peegelduvad sinust endast. Sa oled alati valmis teisi aitama, kuid kas sa oled kunagi mõelnud, et need probleemid, mida sa teistes märkad, võivad olla seotud millegagi sinu enda sees?”
Naine vaatas tarka jahmunult. “Kuidas see võimalik on?” küsis ta. “Mina ju aitan inimesi, kuidas see saab kuidagi minuga seotud olla?”
Tark naeratas õrnalt ja vastas: “Mõtle peeglile. Kui sa seisad peegli ees ja sa ei ole oma peegelpildiga rahul, kas probleem on peeglis või sinus endas? Sama kehtib ka elu kohta. Kui sa näed teiste inimeste muresid ja tunned end nende tõttu halvasti, võib see tähendada, et sa pead iseenda sees midagi muutma.”
Naine jäi targa sõnade peale mõtlema. Ta mõistis, et kogu tema elu oli ta keskendunud teiste aitamisele, unustades enda vajadused ja tunded. Ta nägi teiste valu, kuid ei olnud endale tunnistanud, et tema sees oli peidus sarnane valu, mida ta üritas vältida. Ta oli end pidevalt peitnud teiste probleemide lahendamisse, et mitte seista silmitsi omaenda muredega.
Tark jätkas: “Alusta sellest, et tunned ära oma tunded ja vajadused. Ole lahke enda vastu, nagu oled teiste vastu. Kui sa tegeled enda sisemiste valudega, muutuvad ka inimesed sinu ümber. Nad peegeldavad sulle tagasi uut ja tervenenud sina.”
Naine hakkas sellest päevast alates rohkem tähelepanu pöörama omaenda tunnetele ja vajadustele. Ta õppis ütlema “ei”, kui tal oli vaja puhata, ja leidis viise, kuidas oma hinge tervendada. Aja jooksul märkas ta, et ka inimesed tema ümber hakkasid muutuma – nende mured ei tundunud enam nii ülekaalukad ning nad suutsid ise oma probleemidega paremini toime tulla.
Naine mõistis lõpuks, et ta oli oma elu jooksul püüdnud parandada kõike ja kõiki enda ümber, unustades iseenda. Nüüd, kui ta hoolitses ka oma hinge eest, peegeldas maailm talle tagasi uut reaalsust – maailm, kus ta tundis end tõeliselt rahulolevana ja õnnelikuna.
