Kord küsis Platoni õpilane temalt: „Õpetaja, milline on tarkuse kõrgeim vorm?“
Platon vaatas mõtlikult eemale, justkui otsides vastust taeva avarustest, ja lausus: „Tarkuse kõrgeim vorm ei ole teadmised, mida kogume, vaid oskus küsida õigeid küsimusi. Küsimused avavad ukse mõistmisele, mida vastused üksinda ei suuda pakkuda.“
Õpilane jäi mõttesse. „Kuidas ma õpin esitama õigeid küsimusi?“ küsis ta.
Platon naeratas ja vastas: „Õpi vaatama maailma avatud meelega. Iga kivi, iga puu, iga inimene, keda kohtad, on raamat, mida tasub lugeda. Aga ära kiirusta lehti keerama – vaata sügavamale. Küsi: miks see nii on? Mis peitub nähtava taga? Ja lõpuks: mida see kõik õpetab mulle minu enda kohta?“
Õpilane mõistis, et teadmised ei ole ainult vastused, vaid pidev teekond küsimuste kaudu.
Moraal: Tõeline tarkus ei seisne mitte vastustes, vaid valmisolekus ja julguses küsida küsimusi, mis avavad uusi maailmu meie ümber ja meie sees.
