Vanarahvas ütles: “Kui süda on raske, siis keel muutub teravaks.”
Me elame maailmas, kus sõnad lendavad kiiremini kui kuulid ja kriitika on saanud paljude vaikivaks keeleks. Aga mida peidab endast inimene, kes pidevalt teisi halvustab? Kas see on julgus rääkida otse või on see hirm maskeerunud karmuseks?
Sageli pole halvustamine märgiks teise inimese tegelikust väärtusest, vaid halvustaja enda sees peituvast valust, kadedusest või rahulolematusest. Kui inimene ei oska või ei julge endaga tõtt vaadata, võib ta hakata peegleid lõhkuma – neid peegleid, mis tuletavad talle meelde, mida ta endas eitab.
“Need, kes teisi haavavad, on ise seespool haavatud.” – Pärimuslik tarkus
“See, kes karjub, kardab. See, kes halvustab, peidab end.” – Vana lause rändmunkadelt
“Enne kui viskad kivi, vaata, ega see pole su oma varju pihta.” – Tundmatu teejuht
“Sõna on nagu seeme – see, mida sa teistele viskad, hakkab sinu sees kasvama.” – Vana rahvatarkus
“Inimese suu räägib sellest, millest süda on tulvil.” – Luuka 6:45
Õpetaja ja Õpilase dialoog
Õpilane: Õpetaja… miks mõned inimesed kogu aeg teisi halvustavad? Kas neil on midagi katki?
Õpetaja: Mitte katki, vaid suletud. Halvustamine on justkui kaev, mille suu on avatud, aga sügavus jääb varju. Seal all on sageli hirm, väärtusetuse tunne või kibedus, mida nad pole julgenud vaadata.
Õpilane: Aga miks nad siis oma valu niimoodi välja valavad teiste peale?
Õpetaja: Sest nad pole õppinud seda valu kuulama. Kui valu ei saa tunnistatud, muutub ta teravaks sõnaks, pilguks, vihjeks. Vanaema ütles ikka: “Kellel oma haav veritseb, see ei tähelda, kui astub teise varvastele.”
Õpilane: Kuidas mina peaksin end kaitsma selliste inimeste eest?
Õpetaja: Nagu tuule eest metsa servas. Sa ei saa tormi peatada, aga sa saad seista sirgelt, juured maa sees. Ära võta isiklikult. Kui inimene sind halvustab, näitab ta rohkem iseennast kui sind.
“Kui hundi ulgumine tekitab sinus kahtlust, kas oled lammas, siis tuleb sul meelde tuletada omaenda loomu.” – Pärimuslik tõdemus
Õpilane: Aga vahel teeb see haiget. Õpetaja, kas ma võin mõnda arvamust kasutada enesearenguks?
Õpetaja: Jah. Aga esmalt kuula vaikuses iseennast. Kui see, mida keegi ütleb, heliseb sinus tõena, siis kasuta seda kasvu heaks. Kui see käib su hinge vastu, luba sellel minna. Targem ei neela alla sõnu, mis hinge ummistavad.
Õpilane: Kas nende halvustajate vastu peaks midagi ütlema?
Õpetaja: Sõna ei ole alati parim vastus. Vaikus, mille sees on väärikus, muudab rohkem kui sajad seletused. Vana mets ei hakka noore kase peale hõikama, et oma suurust tõestada.
“Kes näeb teises ainult viga, ei näe kunagi tema valu.” – Pärimuslik tähelepanek
“Mõni inimene räägib mürgiselt, sest pole saanud kunagi armastust maitsta.” – Tundmatu allikas
Õpetaja: Kui sa vastad halvusele halvusega, annad sellele jõudu juurde. Aga kui sa vastad selgusega ja rahuga, jääb see jõud sinust mööda. Nagu vanarahvas ütles: “Kurjust ei toida mitte viha, vaid tähelepanu.”
“Pehme vastus vaigistab viha, aga karm sõna õhutab meelepaha.” – Õpetussõnad 15:1
“Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge.” – Õpetussõnad 13:3
“Ärge makske kurja kurjaga, vaid püüdke teha head kõigile inimestele.” – Roomlastele 12:17
“Pea suu suletuna rumala ees, sest sa ei leia temalt tarkuse sõnu.” – Õpetussõnad 23:9
Halvustamine ei ole tarkuse hääl. See on sageli hinge karje, mis pole leidnud kuulajat. Kui me seda mõistame, saame vabaneda reaktsioonist ja valida teadlikkuse. Me ei pea laskma iga sõna enda sisse. Oskus mitte isiklikult võtta on sisemise tugevuse märk, mitte tuimus.
Kui keegi sind kritiseerib, kõneta end esmalt armastusega. Õpi nägema, milline arvamus on peegel ja milline lihtsalt vari. Me ei pea vastama igale varjule, mis meie teele langeb. Me peame jääma valgusesse.
Inimese sõnad on tema seesmise ilma ilmakaardid. Halvustaja ei vaja alati vastupanu – vahel vajab ta nägemist. Aga sina, kes sa soovid kasvada, vali oma sõnad ja vaikused nii, et nad ei ehitaks müüre, vaid aknaid. Ära võta igat sõna endaga kaasa. Vali, mida hoiad, ja vali, mille lased minna.
“Inimese vaenlased on tema oma maja liikmed.” – Matteuse 10:36
Kuldaväärt tarkuseterad
“Kes teisi halvustab, näitab oma varju. Kes kuulab vaikuses, avab oma valgust.” – Pärimuslik tõde
“Kui keegi viskab su poole kivi, ära ehita sellega müüri. Ehita astmelaud.” – Vana ütlus
“Sõnad on kui tuul. Sina otsustad, kas su läid laeva või katkestad reisi.” – Tundmatu teejuht
“Mitte iga koera haukumine ei vaja vastuhaukumist.” – Vana metsavenna tarkus
“Kui kuuled halba, hinga ja kuula, kas su süda heliseb kaasa. Kui ei, siis lase sel minna nagu tuulel lehti mööda maad.” – Vanaema ütlus
“Kes teist viskab esimese kivi, olgu see, kes pole kunagi ise komistanud.” – Jeesus, Johannese evangeelium 8:7
“Kui inimene näeb kõikjal ainult vigu, elab ta ise südameklaasis, mis on pragunenud.” – Rahvalik võrdpilt
“Vaikus ei ole alati nõrkus. Mõnikord on see sügavaim tarkus.” – Zen-meistri ütlus
