Inimesed koguvad teadmisi nagu raamatuid riiulisse – hoolikalt, süstemaatiliselt, uhkelt.
Aga tarkus ei teki riiulite vahel, vaid küsimuse ja vaikuse piiril.
Raamat ei kanna, kui inimene ei küsi.
Tarkus ei ela tähestikus, vaid inimese ärkavas südames, mis ei rahuldu sellega, et „nii on kirjas“, vaid küsib:
„Miks see minuga kõneleb? Ja kas ma julgen vastata?“
Õpetaja ja õpilane – dialoog
Õpilane: Õpetaja, mul on riiulitäis raamatuid. Ma olen lugenud Krishnamurtit, Sokratest, Buddha õpetusi ja psühholoogia raamatuid. Aga ma ikka tunnen, nagu ei jõuaks ma tuumani. Kas tarkus on siis veel kuskil sügavamal?
Õpetaja: Tarkus ei asu raamatu kaante vahel, vaid nende vahel, kes küsivad.
Raamat võib pakkuda suunda, aga küsimine on kompass.
Kui sa ei küsi, siis raamat jääb vaikseks – isegi kui ta on täis vastuseid.
„Otsige, siis te leiate. Koputage, siis avatakse.“
— Matteuse 7:7
Õpilane: Aga kui ma küsin, siis tihti vastus ei tule. Tuleb ainult segadus.
Õpetaja: See ongi tarkuse värav.
Tõde ei tule alati kiirelt ega mugavalt.
„Tarkus ei tule meelde – ta tuleb vaikusse.“
— Dag Hammarskjöldi vaimus
Kui inimene kogub teadmisi, aga ei küsi,
siis ta mäletab sõnu, aga ei kohtu iseendaga.
Õpilane: Kas siis raamat võib isegi segada tõe nägemist?
Õpetaja: Raamat ei saa takistada, aga liigne teadmiste ladestus võib teha inimese kurdiks omaenda sisemisele häälele.
On suur erinevus: lugeda tarkust või kuulata tarkust eneses.
Pärimuslik maitse
Vanarahvas ütles: „Kõik ei ole raamatus kirjas. Mõni asi on südamesse kirjutatud.“
Mõnda asja ei saanud õpetada. Öeldi:
„See, kes küsib õigesti, see juba teab vastust.“
Tarkus anti edasi mitte ainult sõnades, vaid pikas vaikuses, teotegemises, pilgus üle tule, kus õppija pidi ise hakkama tunnetama.
Tarkuseterad ajatutelt
„Raamat on hea sõber, kui sa ei lase tal olla isand.“
– Francis Bacon
„See, kes ei tea, aga küsib – on tark. See, kes teab, aga ei küsi – võib olla pime.“
– Laozi
„Kirjuta süda mitte tahvlile, vaid vaiksesse ruumi, kus küsimused püsivad pikemalt kui vastused.“
– Parafraas Epictetose vaimus
Kokkuvõte: Raamat ei kanna, kui inimene ei küsi
Raamat võib avada ukse, aga astuma peab küsija.
Tarkus pole see, mida keegi teab, vaid see, mis elustub inimese sees, kui ta küsib julgelt ja kuulab vaikselt.
Küsimine ei vii vastuseni – vaid elava suhte tekkeni tõega.