„Igal pool ma seisan silmitsi vaid iseendaga.”
— Vaimne pärimus
On üks nähtamatu seadus, mida ei ole kirjutatud ühegi riigi põhiseadusesse, kuid mis valitseb iga hinge: kõik, mis meie ümber toimub, peegeldab meid.
Mitte selleks, et meid karistada, vaid selleks, et me mäletaksime, kes me oleme ja mis meis on veel lahti võtmatult.
Nii nagu vesi näitab nägu, näitab maailm meie teadvust.
Kui me seda mõistame, kaob ära vajadus süüdistada teisi — või maailma.
Sest iga peegeldus ütleb: „See on sinu elu. Sina lood selle. Ja ainult sina saad seda muuta.”
Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: „Õpetaja, ma olen märganud, et sama muster kordub mu elus ikka ja jälle.
Sama draama, samad inimesed, sama valu.
Nagu mingi universumi nali. Kas maailm testib mind?”
Õpetaja: „Maailm ei testi sind.
Maailm peegeldab sind. Kui muster kordub, tähendab see, et energia pole veel muutunud.”
Õpilane: „Aga miks peegeldus tuleb nii valusalt? Miks inimesed käituvad minuga viisil, mis lõikab?”
Õpetaja: „Sest universum ei raiska aega õrnale vihjele, mida sa nagunii ignoreeriksid.
Valu ei ole karistus.
Valu on signaal: „sinu sees on koht, mis vajab tähelepanu ja õrnust.”
Valu ei küsi: „miks sa oled selline?”, vaid „kas sa tahaksid mind lõpuks näha?”
Konstellatsioonitarkus ütleb: „Sõnum, mida inimene ei kuule, saab valuks.”
Õpilane: „Ma olen arvanud, et peegeldus tähendab: kui keegi on minuga ülbe, siis olen ma temaga ülbe.
Ego ütleb: „sina teed mulle, mina teen sulle.””
Õpetaja: „See on pealiskaudne arusaam.
Peegeldus ei näita, kes sa oled teistega —
vaid seda, kuidas sa kohtled iseennast.
Kui sa ei väärtusta end, tulevad inimesed, kes ei väärtusta sind.
Kui sa jätad end hooletusse, tulevad inimesed, kes jätavad sind hooletusse.
Kui sa ei luba endal tunda, tulevad inimesed, kes sulgevad su tundeid.”
„Teiste suhtumine näitab sageli, millist suhestumist me iseendasse salaja kanname — mitte karistusena, vaid õpetusena.”
Õpilane: „Aga miks just lähedased inimesed on peeglid? Miks mitte võõrad?”
Õpetaja: „Sest neid, kellele sa oled andnud ligipääsu oma südamesse, saab sinu valu kõige selgemini peegeldada.
Universumil on lihtsam öelda tõde inimese kaudu, kelle tõttu sa julged tunda — isegi kui see tundub esialgu valuna.
Lähedased ei ole karistus, vaid kiirendi..”
Konstellatsioonitarkus: „Peegeldus liigub mööda lähedust.”
Õpilane: „Kuidas ma saan peegeldust lugeda? Mis on vari, mida ma näen?”
Õpetaja: „Peegel näitab mitte olukorda, vaid tunne, mille olukord sinus esile toob.
Kui vihastad — uuri, mida sa endale keelasid.
Kui solvad — uuri, mida sa endale ei andnud.
Kui kardad — uuri, millist valgust sa varjad.
Vari ei ole see, mis sinuga juhtus.
Vari on see, mida sa selle käigus enda kohta uskusid. Ja valgus on see, mida sa saad täna uuesti uskuda.”
Carl Gustav Jung: „Kõik, mida me teises vihkame, on meis endis osa, mis vajab mõistmist.”
Tarkusehetk – õpetajalt: „Sa ei saa muuta oma maailma, kui sa ei muuda oma mustrit.
Ja sa ei saa muuta mustrit, kui sa ei tunnista, et see on sinu oma.
Seega esimene samm vabaks saamisel ei ole välise muutmine,
vaid sisemise vastutuse võtmine.”
Õpilase taipamine: „Ma olen kogu aeg tahtnud muuta teisi, et mul oleks parem.
Aga nüüd näen, et teised ei saa mind päästa minu eest.
Ma olen loonud reaalsuse, mida olen nõustunud kogema
— ja ma saan seda muuta, mitte läbi süüdistuse, vaid läbi muudatuse.”
„Kust valu läbi läheb, sealt tuleb ka jõud.”
— Eesti vanasõna
Lõppmõtisklus: Peegeldamise seadus ei küsi, kas sulle meeldib see, mida sa näed.
Ta küsib: „Kas sa oled valmis nägema tõde, et saaksid luua uue?”
Me ei saa alati valida kogemust, aga me saame valida tähenduse, mille sellele anname.
Kui inimene mõistab, et: „mina loon seestpoolt väljapoole,” siis ei ole maailm enam vaenlane või juhus, vaid partner loomisprotsessis.
Ja siis muutub elu mitte ohvriks elamiseks,
vaid teadlikuks loomiseks — igas hetkes.
Carl Gustav Jung: „Kuni sa ei teadvusta alateadvust, juhib see sinu elu — ja sina nimetad seda saatuseks.”
Ja tõde on: sa ei pea kõike korraga teadvustama.
Iga hetk, mil sa näed, on juba uus algus.
Peegel ei küsi, kas sa oled täiuslik.
Ta küsib, kas sa oled valmis nägema seda, kes sa juba oled.
Mitte selleks, et sa muutuksid kellekski teiseks, vaid et sa saaksid lõpuks olla sina.