🪶 Sissejuhatus – tarkus kui vana hõbe
Eesti vanasõna ütleb, et vanasõna on vana hõbe.
Ta ei hiilga nagu kuld, aga ta peab vastu ajale, kätele ja elule.
Rahvatarkus ei käsitle tarkust kui oskust silma paista, vaid kui võimet eluga hakkama saada.
Seepärast ei mõõdeta tarkust sõnade hulga, raamatute kaalu ega väe järgi,
vaid selle järgi, kuidas inimene elab.
Ja kõige sagedamini korduv mõte kõlab lihtsalt: tarkus on enam kui rikkus.
1. Tarkus on suurem kui materiaalne vara
Need vanasõnad seavad väärtused paika:
- Tarkus on enam kui rikkus.
- Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat tuleb tarkust tunnistada.
- Parem tark ja vaene kui rumal ja rikas.
- Tarkus on tarviline vara.
- Tarkus on palu väärt.
👉 Mõte: Raha võib tulla ja minna, aga tarkus jääb inimesele alles ka siis, kui kõik muu kaob.
2. Tarkus ei ole koorem ega kulu
Rahvas lükkab ümber hirmu, justkui tarkus oleks raske kanda:
- Ega tarkus leiba söö.
- Ega tarkust seljas kanna.
- Tarkusest ei lähe keegi lõhki.
👉 Mõte: Tarkus ei tee elu raskemaks, vaid aitab raskust kanda.
3. Tarkust ei saa sundida ega peale panna
Need vanasõnad hoiatavad sunnitud õpetamise eest:
- Kas hane selga loputa ehk lollil tarkust õpeta.
- Tarkust ei saa kulbiga pähe tõsta.
- Ei tarkust või käega panna.
- Ega raamatus üksi tarkust ei ole.
👉 Mõte: Tarkus ei allu vägivallale ega sundusele. Ta sünnib valmisolekust ja kogemusest.
4. Tarkus sünnib ajas ja eksimustes
Rahvas ei idealiseeri eksimatust:
- Kordamine on tarkuse ema.
- Tarkus tuleb taga järele.
- Rumalus käib ees, tarkus taga järele.
👉 Mõte: Enne eksitakse, siis mõistetakse. Tarkus ei häbene aega.
5. Liigtarkus ja tarkuse vari
Need vanasõnad hoiavad tarkuse uhkuse eest:
- Kus palju tarkust, sääl palju rumalust.
- Liig suur tarkus teeb inimese peast lolliks.
- Liigtarkus ei tea midagi.
- Pikkus pole tarkus.
👉 Mõte: Kui tarkus kaotab alandlikkuse, muutub ta iseenda vastandiks.
6. Tarkus kui elujõud ja tugevus
Need vanasõnad seovad tarkuse eluväega:
- Mehe vägi on tarkuses.
- Tarkus teeb tugevaks, laiskus lahjaks.
- Tööga ei saa ükski rikkaks, vaid tarkusega.
- Tarkus on inimesele nagu päike loodusele.
👉 Mõte: Tarkus ei ole passiivne teadmine, vaid jõud, mis paneb elu liikuma ja kasvama.
7. Tarkus ei ole inimese omand
Rahvas tunnistab tarkuse allikat:
- Tarkus ei ole kellelgi oma võtta, kui Jumal ei anna.
- Tarkus ei ole marjana maaast võtta.
👉 Mõte: Tarkus ei ole asi, mida saab endale võtta, vaid anne, mida saab hoida ja kasutada.
8. Praktiline tarkus ja leidlikkus
Need vanasõnad kiidavad oskust hakkama saada:
- Osav mees oskab kirbulgi naha maha võtta.
- Tark mees kisub kivistki leivad välja.
👉 Mõte: Tarkus ei oota ideaalset olukorda. Ta leiab tee ka sealt,
kus teised näevad ainult takistusi.
9. Õpitu ei kao
Rahvas annab kindla lootuse:
- Mis inimene õpib, see ei lähe kunagi hukka.
👉 Mõte: Õppimine ei ole ajutine pingutus, vaid eluaegne vara.
🌒 Lõppsõna – tarkus kui elu kandja
Eesti vanasõnad ei tee tarkusest kangelast. Nad teevad temast kaaslase. Tarkus ei hüüa turul ega nõua aplausi.
Ta istub vaikselt inimese sees ja annab märku siis, kui on vaja valida.
Seepärast kordub rahvatarkuses üks mõte ikka ja jälle: Tarkus on enam kui rikkus.
🗝️ Sest rikkus võib elu ära täita, aga tarkus aitab elul ära mitte kaduda.