👑Elas kord kuningas, kellel oli kõik – võim, rikkus, sõjavägi ja austus.
Aga tal ei olnud rahu.
Tema südames põlesid kolm küsimust, mis ei andnud talle und:
Milline on kõige tähtsam aeg?
Kes on kõige tähtsam inimene?
Mis on kõige tähtsam tegu?
Ta uskus, et kui ta leiab neile vastused, saab temast maailma suurim valitseja.
„Kui ma tean õiget aega, õiget inimest ja õiget tegu,“ mõtles ta,
„siis ei eksi ma kunagi.“
Ta kutsus enda juurde filosoofe, õpetlasi, kindraleid ja preestreid.
Nad vaieldes pakkusid vastuseid.
„Kõige tähtsam aeg on tulevik.“
„Ei, minevik õpetab!“
„Kõige tähtsam inimene on nõuandja.“
„Ei, rahvas!“
„Kõige tähtsam tegu on seadus.“
„Ei, sõda!“
Aga kuninga süda jäi tühjaks.
Siis jõudis temani kuuldus eraku kohta, kes elas kaugel metsas ja ei käinud kunagi palees. Öeldi, et ta ei räägi palju – aga kui räägib, siis tõde.
Kuningas läks ise teda otsima.
🌿 Metsas
Päike oli madal, kui ta jõudis väikese hurtsikuni tihnikus.
Hurtsiku ees kõplas maad igerik vanamees.
Tema käed värisesid, selg oli küürus, aga ta ei katkestanud oma tööd.
Kuningas astus ligi.
„Ma otsin vastuseid kolmele küsimusele,“ ütles ta ja kordas oma mure.
Erak ei vastanud. Ta kõplas edasi.
Kuningas vaatas teda hetke, siis ütles: „Sa oled väsinud. Lase ma aitan sind.“
Ta võttis kõpla ja hakkas maad kobestama.
Aeg möödus.
Muld langes pehmelt. Hingamine muutus raskemaks.
Kuningas kordas oma küsimusi.
Erak ei vastanud.
Ta palus kõblast tagasi, kuid kuningas raputas pead.
„Ma lõpetan selle rea,“ ütles ta.
Ja siis – metsast kostis oige.
🌊 Veri ja vesi
Põõsastest komberdas välja mees – verine, haavatud, hingeldav.
Kuningas ei kõhelnud.
Ta tõi vett, pesi haavad, sidus need oma mantli ribadega, andis juua.
Ta kandis mehe hurtsikusse ja jäi teda valvama.
Öö saabus.
Kuningas, kes oli tulnud tarkust otsima, istus nüüd põrandal ja hoidis võõra mehe kätt.
🌅 Hommik
Hommikul oli haavatu näos elu.
Kuningas läks taas eraku juurde, kes külvas seemneid mulda, mida eelmisel päeval oli kobestatud.
„Miks sa ei vasta mu küsimustele?“ küsis kuningas.
Erak tõstis pilgu.
„Sa oled neile juba vastanud.“
Kuningas vaikis.
„Kui sa aitasid mind,“ ütles erak, „oli see hetk kõige tähtsam aeg.
Mina olin siis kõige tähtsam inimene.
Ja sinu abi oli kõige tähtsam tegu.“
Ta jätkas rahulikult: „Kui tuli haavatu, muutus kõige tähtsamaks tema.
Ja kõige tähtsamaks teoks sai tema päästmine.“
Kuningas tundis, kuidas miski temas murdus – mitte nõrkusest, vaid taipamisest.
🌿 Viimane tarkus
Enne kui kuningas lahkus, ütles erak: „Pea meeles:
Kõige tähtsam aeg on alati see hetk, milles sa oled.
Sest see on ainus aeg, mida sa saad mõjutada.
Kõige tähtsam inimene on see, kes seisab su ees.
Sest sa ei tea kunagi, kas kohtute veel.
Ja kõige tähtsam tegu on teha head.
Sest selleks ongi inimene siia ilma sündinud.“
👑 Kuningas
Kuningas ei alistanud maailma. Aga ta alistas oma rahutuse.
Ja sellest päevast alates ei küsinud ta enam, millal on õige aeg.
Ta vaatas inimest, kes tema ees seisis, ja tegutses.
Ja rahvas ei austanud teda mitte hirmust – vaid armastusest.