Pärimuslik tarkusejutt
Mägede ja avarate taevaste keskel räägitakse ühest linnust, kes lendas kõrgemale kui kõik teised. See oli kotkas.
Teised linnud lendasid metsade kohal, mõned järvede ja orgude kohal, aga kotkas tõusis nii kõrgele, et nägi korraga nii metsi, jõgesid kui ka mägesid.
Ühel päeval küsis väike lind temalt: „Miks sa lendad alati nii kõrgele? Kas sa ei karda?“
Kotkas vastas rahulikult: „Kui lendad madalal, näed ainult üht puud. Kui tõused kõrgemale, näed tervet metsa.“
Paljud rahvad on näinud kotkas midagi enamat kui lihtsalt lindu.
Temas on nähtud taeva sõnumitoojat ja Päikese lindu.
Kui ta tõuseb kõrgele taevasse, ei põgene ta valguse eest, vaid lendab sellele vastu.
Seetõttu on kotkast peetud julguse, selguse ja vabaduse märgiks.
Ta ei ela madalates tormides, vaid otsib vaikset kõrgust, kus õhk on puhas ja vaade avar.
Looduse vaatlejad on sageli öelnud, et inimene võib kotkalt õppida üht lihtsat asja.
Kui elu muutub segaseks ja mõtted raskeks, siis ei pea alati rohkem võitlema.
Mõnikord tuleb lihtsalt tõusta kõrgemale, et näha tervikut.
Kotkas ei ole võimas sellepärast, et ta oleks teistest lindudest tugevam.
Ta on võimas sellepärast, et ta näeb kaugemale kui teised. 🦅