Kord lĂ€ks noor Ă”pilane targa meistri juurde ja kĂŒsis: âĂpetaja, kes on minu suurimad Ă”petajad? Kas need on raamatud, targad inimesed vĂ”i vanad Ă”petused?â
Meister ei vastanud kohe.
Ta viis Ôpilase peeglite majja.
Seal rippusid erineva suuruse ja kujuga peeglid. MĂ”ni nĂ€itas inimest pikana, mĂ”ni lĂŒhikesena, mĂ”ni naeratas vastu, mĂ”ni muutis nĂ€o tĂ”siseks.
âMida sa nĂ€ed?â kĂŒsis meister.
âAinult iseennast,â vastas Ă”pilane.
âKas kĂ”ik peeglid rÀÀgivad sinust ĂŒhtemoodi?â
âEi. Iga peegel nĂ€itab mind erinevalt.â
Meister noogutas.
âElu on samasugune peeglite maja.â
Nad istusid akna alla.
Meister jĂ€tkas: âMĂ”ni inimene peegeldab sinu tugevusi. MĂ”ni sinu hirme. MĂ”ni nĂ€itab sulle kannatlikkust, mĂ”ni sinu varjatud viha. MĂ”ni tuleb sinu ellu vaid selleks, et Ă”petada sulle piire vĂ”i andestamist.â
Ăpilane jĂ€i mĂ”ttesse.
âKas siis ka rasked inimesed on Ă”petajad?â
Meister naeratas.
âSageli on just nemad kĂ”ige vĂ”imsamad Ă”petajad.â
Ta vÔttis laualt vÀikese hÔbedase peegli ja ulatas selle noormehele.
âKui keegi sind Ă€rritab, kĂŒsi endalt: âMida see inimene minus peegeldab?â Kui keegi sind inspireerib, kĂŒsi: âMillist enda osa ma temas imetlen?ââ
Ăpilane vaatas peeglisse.
âJa kui ma ei leia vastust?â
Meister vastas: âSiis anna elule aega. Peeglid ei nĂ€ita meile kĂ”ike korraga. MĂ”ni peegeldus muutub arusaadavaks alles aastate pĂ€rast.â
VĂ€ljas hakkas sadama.
Vihmapiisad langesid aknale nagu vÀikesed peeglid.
âVaata vihma,â ĂŒtles meister. âIga piisk peegeldab korraks kogu taevast.â
âKas inimene on samasugune?â kĂŒsis Ă”pilane.
âJah,â vastas meister. âIga kohtumine peegeldab sulle killukest sinust endast ja iga kogemus tuleb midagi Ă”petama.â
Ăpilane kummardas.
Ta mÔistis, et elu ei saada tema teele inimesi juhuslikult.
Ta saadab peegleid.
Ja iga peegel on Ôpetaja.
đč Tarkusehetk
Me ei kasva ainult heade kogemuste kaudu.
Sageli Ă”petavad meid kĂ”ige rohkem need inimesed ja olukorrad, mis panevad meid kĂŒsima:
- Miks see mind puudutab?
- Mida ma pean Ôppima?
- Milline osa minust soovib tervenemist?
đčĂpilane ja Ăpetaja
Ăpilane: âKas kĂ”ik inimesed minu elus on Ă”petajad?â
Ăpetaja: âJah. MĂ”ni Ă”petab armastust, mĂ”ni julgust, mĂ”ni kannatlikkust ja mĂ”ni seda, kuidas ennast rohkem vÀÀrtustada.â
Ăpilane: âJa kui Ă”ppetund on raske?â
Ăpetaja: âSiis on kingitus sageli suurem, kui esialgu paistab.â
đčElu vĂ”imsaimad peeglid ei nĂ€ita meile mitte seda, kes me oleme olnud, vaid seda, kelleks me vĂ”ime saada.
Sest iga inimene, kes meie teele satub, kannab endas kĂŒsimust: âKas oled valmis nĂ€gema iseennast veel sĂŒgavamalt?â
âElu saadab meie teele Ă”petajaid erinevates rĂ”ivastes â mĂ”ni tuleb sĂ”brana, mĂ”ni vĂ€ljakutsena, kuid kĂ”ik nad tulevad valgusega.â
đčđčđč

