đŸ‘ïž Ajatu elutarkuse lugu „Hoia nagu silmatera“

See, mis on tÔeliselt vÀÀrtuslik, vajab hoidmist

„Hoia mu Ă”petusi nagu oma silmatera.“
— ÕpetussĂ”nad 7:2

đŸ‘ïžMe ĂŒtleme vahel: „Hoian teda nagu silmatera.“

Silmatera on Ă”rn ja hinnaline — silm sulgub vaistlikult, kui miski seda ohustab. Nii on sellest kujundist saanud mĂ”te millegi vĂ”i kellegi erilise hoole ja armastusega hoidmisest.

Kuid elus juhtub kummaline asi: sageli kaitseme hoolikalt oma vara ja asju, kuid harjume inimestega, keda peame kÔige kallimaks.

Alles kaotuse ÀÀrel taipame vahel, mis oli kogu aeg meie silmatera.

đŸ‘ïž TĂ€hendamissĂ”na „Aare, mida mees ei mĂ€rganud“

Üks mees hoidis kodus vana hĂ”bekarpi.

Ta puhastas seda, keeras Ôhtuti ukse lukku ja kontrollis enne magamaminekut, kas karp on ikka kindlas kohas.

Ühel pĂ€eval kĂŒsis tĂŒtar: „Isa, mis seal sees on?“

„Midagi vĂ€ga vÀÀrtuslikku,“ vastas mees.

„SellepĂ€rast sa hoiadki seda nii hĂ€sti?“

„Muidugi.“

TĂŒtar mĂ”tles hetke ja kĂŒsis: „Aga kuidas inimene hoiab seda, mida ei saa karpi panna?“

Mees jÀi vaikseks.

„NĂ€iteks mida?“ kĂŒsis ta.

„Ema. Mind. Vanaema. Oma tervist. Meie ĂŒhiseid Ă”htuid.“

Mees vaatas hÔbekarpi.

Esimest korda tundus see talle ĂŒsna vĂ€ike.

Õhtul ei kontrollinud ta ainult seda, kas uks on lukus.

Ta pani telefoni kÔrvale, istus pere juurde ja jÀi nendega pikemalt rÀÀkima.

Sest ta oli mĂ”istnud: kĂ”ige vÀÀrtuslikumad asjad meie elus ei mahu sageli ĂŒhtegi seifi.

đŸ‘ïž Elutarkuse vahetus

Õpilane: Kuidas hoida inimest nagu silmatera?

Õpetaja: Mitte teda enda omaks pidades, vaid tema vÀÀrtust mĂ€rgates.

Õpilane: Kas hoidmine tĂ€hendab kaitsmist?

Õpetaja: MĂ”nikord kĂŒll. Aga sageli tĂ€hendab see hoopis kuulamist, kohalolekut, hoolimist ja Ă”igel ajal öeldud head sĂ”na.

Õpilane: Aga iseennast?

Õpetaja: Ka iseennast tuleb hoida nagu silmatera. Oma tervist, vÀÀrikust, sisemist rahu ja piire. See, kes hoolitseb kĂ”igi teiste eest, ei pea iseennast hoidmata jĂ€tma.

đŸ‘ïžđŸ’Ž Tarkusehetk

Hoia oma lĂ€hedasi — enne kui neist saavad mĂ€lestused.

Hoia tervist — mitte alles siis, kui see hakkab kaduma.

Hoia usaldust — sest selle ehitamine vĂ”tab kaua ja lĂ”hkumine vĂ”ib vĂ”tta hetke.

Hoia oma sisemist rahu — sest mitte iga vaidlus ei vÀÀri sissepÀÀsu sinu sĂŒdamesse.

Ja hoia iseennast — mitte egoismist, vaid selleks, et sinus jĂ€tkuks jĂ”udu ka teiste jaoks.

đŸ‘ïžđŸŒ·Me ei saa kĂ”ike vÀÀrtuslikku igavesti enda juures hoida.

Kuid saame selle eest hoolitseda nii kaua, kui see on meile antud.

VĂ”ib-olla tasub seepĂ€rast aeg-ajalt endalt kĂŒsida: „Mis on minu elus nii kallis, et peaksin seda hoidma nagu silmatera — ja kas ma pĂ€riselt hoian?“

„Ära oota, kuni vÀÀrtuslik muutub mĂ€lestuseks, et mĂ”ista, kui vÀÀrtuslik see oli.“
— Ajatu elutarkus

Vana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine. đŸ‘ïž

Ostukorv