Tarkus algab kuulamisest
âEnamik inimesi ei kuula selleks, et mĂ”ista. Nad kuulavad selleks, et vastata.â â Stephen Covey
đż Sissejuhatus
Inimene sĂŒnnib kahe kĂ”rva ja ĂŒhe suuga.
Kuid sageli kasutab ta rohkem oma suud kui kÔrvu.
Ta kuulab sÔnu.
Kuid jÀtab kuulmata tunded.
Ta kuuleb vastust.
Kuid jĂ€tab kuulmata kĂŒsimuse.
KÔrgema teadvuse tasandil mÔistetakse, et kuulamine ei ole ainult heli vastuvÔtmine.
Kuulamine on kohalolu.
Kuulamine on austus.
Kuulamine on armastus.
KÔrgema Sageduse Kuulamise Seadus Ôpetab, et inimene ei Ôpi rÀÀkides peaaegu midagi uut.
Ta Ôpib kuulates.
đż Seaduse olemus
Kuulamise Seadus ĂŒtleb:
đż Kuulamine loob mĂ”istmise.
đż MĂ”istmine loob ĂŒhenduse.
đż Ăhendus loob usalduse.
đż Usaldus loob rahu.
đż Rahu avab tarkuse.
KĂ”rgem teadvus ei kĂŒsi: âMida ma jĂ€rgmisena ĂŒtlen?â
Vaid:Â âMida ma veel kuulnud ei ole?â
đż Filosoofide tarkus
âLoodus andis meile kaks kĂ”rva ja ĂŒhe suu, et me kuulaksime kaks korda rohkem kui rÀÀgime.â
â Epiktetos
âTark inimene ei rÀÀgi kĂ”ike, mida teab, kuid ta kuulab kĂ”ike, mida rÀÀgitakse.â
â Aristoteles
âKuulamine on armastuse vaikne vorm.â
â Paul Tillich
âVaikuses sĂŒnnib mĂ”istmine.â
â Laozi
đż Piiblitarkused
âIga inimene olgu kĂ€rmas kuulma, pika meelega rÀÀkima.â
âKes vastab enne kuulamist, sellele on see rumalus.â
đż Konstellatsioonitarkused
âą SĂŒgav kuulamine tervendab suhteid.
⹠MÔistmine algab kuulamisest.
âą SĂŒsteem rÀÀgib sageli sĂ”nadeta.
âą Kuulamine loob ruumi teise inimese jaoks.
⹠TÔde ilmub siis, kui inimene lÔpetab vahelesegamise.
⹠Austus algab tÀhelepanust.
đż Reiki tarkused
âą Kuulamine avab sĂŒdamekeskuse.
âą Vaikne kohalolu on tervendav.
âą SĂŒda kuuleb rohkem kui kĂ”rvad.
⹠EnergiavÀli rahuneb, kui inimene tÔeliselt kuulab.
âą Kuulamine tĂ”stab ĂŒhenduse sagedust.
đż Eesti pĂ€rimustarkused
⹠Tark kuulab, rumal rÀÀgib.
âą Kuula enne, kui otsustad.
âą Vaikne vesi on sĂŒgav.
⹠Kes kuulab, see Ôpib.
⹠Hea kuulaja leiab palju sÔpru.
⹠Mets rÀÀgib sellele, kes oskab kuulata.
đż TĂ€hendamissĂ”na â TĂŒhi kann
Kord tuli noor Ôpilane targa Ôpetaja juurde.
Ta rÀÀkis oma muredest. Oma teadmistest. Oma arvamustest. Oma plaanidest.
Ja rÀÀkis veel.
LÔpuks tÔi Ôpetaja lauale suure kannu teed.
Ta hakkas valama teed Ôpilase tassi.
Tass sai tÀis.
Kuid Ă”petaja jĂ€tkas valamist. Tee voolas ĂŒle ÀÀre.
âĂpetaja!â hĂŒĂŒdis Ă”pilane.
âTass on tĂ€is!â
Ăpetaja naeratas.
âJust sellepĂ€rast ei mahu sinna midagi juurde.â
Ăpilane jĂ€i vaikseks.
âKas sa mĂ”istad nĂŒĂŒd?â
Ăpilane noogutas.
âKui ma olen tĂ€is omaenda sĂ”nu, ei kuule ma midagi uut.â
Ăpetaja naeratas.
âTĂ€pselt nii.â
Ja siis mÔistis Ôpilane, et Ôpetaja ei rÀÀkinud tassist.
Ta rÀÀkis kuulamisest.
đż Tarkusepeeglid
Kuulamine on tarkuse algus.
MĂ”istmine sĂŒnnib tĂ€helepanust.
TĂŒhi tass Ă”pib rohkem kui tĂ€is tass.
Kuulamine on austuse vorm.
Vaikus loob ruumi tÔele.
đż LĂ”ppsĂ”na
Kord kĂŒsis Ă”pilane Ă”petajalt: âĂpetaja, kuidas ma saan targemaks?â
Ăpetaja osutas metsale.
âKas puud rÀÀgivad palju?â
âEi.â
âKas nad Ă”petavad palju?â
âJah.â
Ăpetaja naeratas.
âSellepĂ€rast algab tarkus kuulamisest.â
Ăpilane vaikis kaua.
Ja esimest korda ei pĂŒĂŒdnud ta vastust otsida.
Ta lihtsalt kuulas. Tuult. Linde. Oma sĂŒdant.
Ja selles kuulamises leidis ta rohkem tarkust kui paljudes sÔnades.
Kuulamise Seadus Ă”petab, et tĂ”eline mĂ”istmine sĂŒnnib siis, kui inimene Ă”pib kuulama mitte ainult kĂ”rvade, vaid ka sĂŒdamega.
Kui inimene kuulab tĂ€helepanelikult elu, loodust, teisi inimesi ja oma sisemist hÀÀlt, hakkab ta avastama tarkust, mis on alati olnud tema ĂŒmber â ja tema sees. đ

