 „Ma tean, et ma mitte midagi ei tea.“
— Sokrates
„Kes ennast ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast alandab, seda ülendatakse.“
— Matteuse 23:12
Elu toob meie teele lugematul hulgal inimesi.
Mõni on haritud.
Mõni lihtne töömees.
Mõni noor.
Mõni eakas.
Mõni vaikne.
Mõni sõnakas.
Sageli hindame inimest enne, kui oleme temaga päriselt kohtunud.
Meie silmad märkavad välimust, ametit, riideid või ühiskondlikku staatust.
Kuid inimese tõeline väärtus ei ela nendes.
Ta elab tema sĂĽdames, kogemustes ja tarkuses.
Suur eksitus on arvata, et keegi on meist vähem väärt ainult seetõttu, et tema elu on teistsugune.
Sest iga inimene teab midagi, mida meie veel ei tea.
Ja iga inimene võib saada meie õpetajaks.
Tähendamissõna – Kaks kaevurit
Kaks meest kaevasid mäe jalamil.
Üks kandis uhket tööriietust ja rääkis kõva häälega oma teadmistest.
Teine kandis kulunud rõivaid ning töötas vaikselt.
Esimene vaatas teist ĂĽleolevalt.
„Kas sina oskad mulle üldse midagi õpetada?“
Vana kaevur naeratas.
Ta võttis maast väikese kivi ja ulatas selle nooremale.
„Vaata tähelepanelikult.“
Noormees kehitas õlgu.
„See on lihtsalt kivi.“
Vana mees lõhestas selle ühe täpse löögiga.
Sees säras kristall.
„Paljud inimesed meenutavad seda kivi,“ ütles ta.
„Kes vaatab ainult pealispinda, ei leia kunagi peidetud ilu.“
Noormees langetas pilgu.
Ta mõistis, et oli hinnanud inimest enne, kui oli õppinud teda tundma.
Elutarkuse vahetus
Õpilane: „Miks inimesed peavad end vahel teistest paremaks?“
Õpetaja: „Sest nad võrdlevad seda, mis paistab silma.“
Õpilane: „Kas siis haridus, rikkus või amet ei näita inimese väärtust?“
Ă•petaja raputas pead.
„Need võivad näidata inimese saavutusi.
Kuid mitte tema südant.“
Õpilane: „Kuidas siis tark inimene teisi vaatab?“
Õpetaja vastas: „Ta ei küsi: Kes see inimene on?
Ta küsib: Mida on mul temalt õppida?“
Õpilane: „Kas ka laps võib olla õpetaja?“
Ă•petaja naeratas.
„Laps õpetab siirust.
Vanur õpetab kannatlikkust.
Töömees õpetab visadust.
Haige õpetab tänulikkust.
Eksinu õpetab ettevaatlikkust.
Ja tark õpetab alandlikkust.“
Õpilane jäi vaikseks.
„Siis pole olemas kasutuid kohtumisi?“
„Ei,“ vastas õpetaja.
„On ainult kohtumised, mille õppetundi me pole veel märganud.“
Tarkusehetk
Sokrates ütles: „Ma tean, et ma mitte midagi ei tea.“
Just see alandlikkus tegi temast suure õpetaja.
Inimene, kes usub end kõike teadvat, lõpetab õppimise.
Inimene, kes usub, et võib õppida igaühelt, kasvab kogu elu.
„Kes ennast ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast alandab, seda ülendatakse.“
— Matteuse 23:12
„Pidage alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast.“
— Filiplastele 2:3
Need sõnad ei kutsu inimest ennast alavääristama.
Need kutsuvad nägema ka teistes väärikust.
Pärimustarkus: „Iga inimene on oma ameti meister.“
Ja veel: „Kes palju kuulab, see palju õpib.“
Kuldaväärt mõtteterad
„Ole lahke, sest iga inimene, keda kohtad, peab oma rasket võitlust.“ — Platon
„Inimese suurust näitab see, kuidas ta kohtleb neid, kellelt tal pole midagi võita.“
— Samuel Johnson
Ära kunagi eelda, et inimene, kellega sa kohtud, on sinust nõrgem või madalam.
Sa ei tea tema lugu.
Sa ei tea, milliseid torme ta on ĂĽle elanud.
Sa ei tea, milliseid teadmisi ta endas kannab.
Võib-olla on just tema see, kes õpetab sulle täna kõige olulisema õppetunni.
Alandlik inimene ei tunne vajadust tõusta teistest kõrgemale.
Ta teab, et tõeline tarkus kasvab austusest.
Ja austus sünnib siis, kui mõistame:
iga inimene on kordumatu.
Iga inimene on väärt kuulamist.
Iga inimene on väärt austust.
Sest me ei kasva suuremaks teisi pisendades.
Me kasvame suuremaks neid väärtustades.
Tark inimene ei otsi endast väiksemaid. Ta otsib igas inimeses seda tarkust, mida tal endal veel ei ole.
Alandlik inimene ei astu teistest kõrgemale ega madalamale. Ta astub nende kõrvale.