Kui suurem pingutus ei too enam paremat tulemust
âNĂŒri kirvest ei tee teravamaks tugevam löök.â
â Ajatu elutarkus
đżMĂ”nikord pingutame ĂŒha rohkem, kuid saavutame jĂ€rjest vĂ€hem.
Oleme harjunud lootma töökusele ja tahtejÔule, mÀrkamata, et meie oskused, töövÔtted vÔi jÔuvarud vÔivad vajada tÀhelepanu.
Nii nagu puuraidur vajab teravat kirvest, vajab inimene nii toimivaid oskusi kui ka jÔudu nende kasutamiseks.
đł TĂ€hendamissĂ”na âNĂŒri kirvesâ
Ăhes kĂŒlas alustas tööd noor puuraidur, kes oli uhke oma jĂ”u ja töökuse ĂŒle.
Esimesel pĂ€eval langetas ta kakskĂŒmmend puud. Kuid pĂ€ev-pĂ€evalt jĂ€i neid vĂ€hemaks. Kirves oli nĂŒrinenud, ent noormees pĂŒĂŒdis puudujÀÀki korvata tugevamate hoopide ja pikemate tööpĂ€evadega.
Ăhel Ă”htul ĂŒtles peremees: âKui sa homme korralikku tulemust ei nĂ€ita, jÀÀd tööst ilma.â
Noormeest haaras hirm. Kodus ootas pere, kes sÔltus tema teenistusest.
JÀrgmisel hommikul alustas ta enne koitu. KeskpÀevaks oli ta langetanud vaid kaks puud. KÀed valutasid, kuid töö ei edenenud.
Ta tĂ”stis kirve uuesti. Tera libises mööda tĂŒve ja kirves oleks peaaegu kĂ€est lennanud.
âMa ei jaksa enam!â hĂŒĂŒdis ta.
Seda kuulis mööduv vana metsavaht.
âMillal sa viimati oma kirvest teritasid?â
âEsimesel tööpĂ€eval,â vastas noormees. âMul pole aega olnud. Kui ma peatun, kaotan töö!â
Metsavaht vaatas kulunud tera.
âAga kui jĂ€tkad nĂŒri kirvega, mis siis muutub?â
Noormees vaikis.
PÀike oli juba kÔrgel. Iga mööduv minut vÀhendas vÔimalust peremehe nÔudmist tÀita.
Ta vaatas pooleldi raiutud puud, siis kirvest.
âKui ma peatun, kaotan aega. Kui jĂ€tkan, ei pruugi ma töökohta pÀÀsta.â
Viimaks istus ta kÀnnule ja hakkas tera teritama.
Kui ta uuesti tööle asus, tungis kirves kergemini puitu. Ăhtuks oli ta jĂ”udnud teha rohkem kui mitmel eelmisel pĂ€eval.
Peremees kĂŒsis imestunult:
âKust sa nii palju jĂ”udu leidsid?â
Noormees vastas: âMa ei saanud rohkem jĂ”udu. Ma Ă”ppisin seda targemalt kasutama.â
TÀhendamissÔna tarkus: MÔnikord ei vaja me suuremat pingutust, vaid oskust peatuda, taastada jÔudu ja parandada oma töövÔtteid.
đŹ Ăpilase ja heaolu- ja arengumentori elutarkuse vahetus
Ăpilane: âMida sĂŒmboliseerib kirves inimese elus?â
Heaolu- ja arengumentor: âMeie teadmisi, oskusi ja töövĂ”tteid, mille abil oma eesmĂ€rkide poole liigume.â
Ăpilane: âMillal muutub kirves nĂŒriks?â
Heaolu- ja arengumentor: âSiis, kui senised oskused vĂ”i harjumuspĂ€rased meetodid enam ei toimi.â
Ăpilane: âJa mida tĂ€hendab teritamine?â
Heaolu- ja arengumentor: âĂppimist, puhkamist ja oma tegutsemisviisi teadlikku parandamist.â
Ăpilane: âMiks on seda mĂ”nikord raske teha?â
Heaolu- ja arengumentor: âSest oleme harjunud pidama pidevat tegutsemist edasimineku mĂ€rgiks, isegi siis, kui see meid kurnab.â
đ Tarkusehetk â millal teritasid viimati oma kirvest?
Kirve teritamine on elutarkuse sĂŒmbol. See tuletab meelde, et tulemuslikkus ei sĂ”ltu ĂŒksnes pingutusest, vaid ka sellest, kuidas oma jĂ”udu kasutame.
Meie igapÀevaelus vÔib see tÀhendada:
Kehale â puhkust, und ja jĂ”u taastamist.
MĂ”istusele â Ă”ppimist, enesearendamist ja uute lahenduste otsimist.
Hingele â vaikust, tasakaalu ja aega iseendaga.
Suhetele â kuulamist, mĂ”istmist ja ĂŒhist aega.
Tööle â paremaid töövĂ”tteid, lĂ€bimĂ”eldud otsuseid ja oskust eristada olulist ebaolulisest.
Kirve teritamine ei ole töö katkestamine, vaid ettevalmistus selle paremaks tegemiseks.
đ± Ăpilase taipamine
âNĂŒĂŒd mĂ”istan, et suurem pingutus ei tĂ€henda alati paremat tulemust.
Kui ma ei hoolitse oma jÔu, teadmiste ja oskuste eest, vÔib isegi kÔige suurem töökus mind lÔpuks Àra kurnata.
Vahel tuleb enne edasi liikumist midagi enda tegutsemises muuta.â
đȘPuuraiduri suurim takistus ei olnud vĂ€hene töökus, vaid usk, et suurem pingutus lahendab kĂ”ik probleemid.
Ka meie elus vĂ”ib harjumus pidevalt tegutseda varjutada vajadust Ă”ppida, puhata vĂ”i midagi ĂŒmber hinnata.
Tarkus seisneb oskuses mÀrgata, millal jÀtkata ja millal vÔtta aega selleks, et edaspidi paremini toime tulla.
âĂra mÔÔda oma pĂ€eva ĂŒksnes sellega, kui palju sa Ă€ra tegid. KĂŒsi ka, kas sinu tĂ€nased valikud aitavad sul homme targemalt edasi minna.â
â Ajatu elutarkus
đȘ Elutarkuse seeme
âEnne kui lööd tugevamini, vaata, kas kirves on terav.â
Vana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine.
đȘđȘđȘ

