Kauges külas elas kaunis naine, keda halvas hirm. Ta kartis kõike uut ja tundmatut ning see takistas tal elu täiel rinnal elada. Ühel päeval läks ta küla vanima ja targima naise juurde ning küsis nõu.
Tark naine ütles talle: „Olla hirmu ori on kõige halvem orjuse liik. Hirm sulgeb su südame ja meeled, takistades sind kogemast elu ilu.“ Ta julgustas naist astuma hirmudele vastu, alustades väikestest sammudest.
Naine hakkas iga päev tegema midagi, mida ta kartis, ja leidis peagi, et hirmul olid ainult need piirid, mida ta ise oli seadnud. Iga ületatud hirm andis talle rohkem vabadust ja enesekindlust.
Loo moraal on, et hirm piirab meie elu ja vabadust. Tõelise vabaduse saavutamiseks peame astuma oma hirmudele vastu, samm-sammult, ja laskma neil meid tugevamaks muuta.