Elas kord noormees, kes oli armunud kaunisse neidu. Noormees püüdis iga hinna eest võita neiu armastust, tehes talle pidevalt kingitusi, kirjutades pikki kirju ja avaldades oma tundeid valjuhäälselt. Kuid mida enam ta püüdis, seda kaugemale neiu temast tõmbus.
Noormees oli murest murtud ja otsustas nõu küsida oma targalt Õpetajalt.
Õpetaja kuulas noormehe ära ja rääkis talle loo kutsumata külalistest ja suletud ustest. “Ära murra sisse teiste südameisse,” ütles Õpetaja. “Kui sa püüad vägisi sisse pääseda, suletakse südame uksed sinu ees veelgi kõvemini.”
Noormees mõistis Õpetaja sõnu ja hakkas muutma oma lähenemist. Ta lõpetas meeleheitlikud katsed võita neiu armastus ja keskendus hoopis sellele, et olla hea ja hooliv inimene. Ta hakkas näitama oma armastust väikeste tegudega, olles abivalmis ja lahke mitte ainult neiu, vaid ka kõigi teiste suhtes.
Aja jooksul hakkas neiu märkama noormehes muutust. Ta nägi, et noormees ei püüdnud enam sundida oma armastust peale, vaid lihtsalt oli tema jaoks olemas, olles siiras ja tõeline. Neiu süda hakkas avanema ja ta tundis, et ta võib usaldada poissi.
Ühel päeval, kui poiss ja tüdruk jalutasid koos pargis, pöördus neiu noormehe poole ja ütles: “Sa oled muutunud. Sa ei püüa enam mind võita, vaid lihtsalt oled siin, tõeline ja siiras. Ma tunnen, et ma võin sind usaldada ja see teeb mind õnnelikuks.”
Noormees naeratas ja mõistis, et Õpetaja sõnad olid tõeks saanud. Ta ei olnud enam meeleheitlikult püüdnud võitaneiu armastust, vaid oli muutunud inimeseks, kellele avati südamed vabatahtlikult. Armastus – see on nektar, mille peale inimesed mesilastena kohale lendavad.
Poiss ja tüdruk said lähedasemaks ja nende armastus õitses, sest see põhines siirusel ja usaldusel. Noormees mõistis, et tõeline armastus ei nõua sundimist ega pealesurumist. See tuleb siis, kui me oleme siirad ja avatud, pakkudes teistele oma südame nektarit.
Ja nii leidis noormees oma õnne, teades, et armastus on midagi, mida tuleb jagada siiralt ja tõeliselt, mitte nõuda või sundida. Ta elas oma elu, olles oodatud külaline paljudes südameis, sest tema armastus oli tõeline nektar, mis tõmbas inimesi ligi loomulikult ja vabatahtlikult.