Kord istus Immanuel Kant oma töötoas, süvenenud kirjutamisse, kui tema juurde tuli üks noor üliõpilane. Noormehe näost peegeldus segadus.
“Professor Kant,” alustas ta, “kuidas ma tean, mis on õige? Kuidas leida kindlust oma valikutes, kui maailm on täis nii palju erinevaid arvamusi ja tõdesid?”
Kant vaatas noormeest läbi oma prillide ja vastas rahulikult: “Tõeline moraal ei sõltu hetkest, emotsioonidest ega isegi välisest kasust. Selle juured on sügaval meie mõistuses ja südames.”
Ta tõusis ja kõndis akna juurde, kust avanes vaade kaugusesse ulatuvale maanteele. “Kujuta ette, et sa kõnnid mööda teed, mis kaob silmapiirile. Sa ei tea, kuhu see viib, aga sa tead, et pead liikuma edasi. Selleks on sul vaja kompassi. Moraal on see kompass – universaalne seadus, mis ei sõltu välistest asjaoludest.”
Üliõpilane mõtiskles hetke ja küsis: “Aga kuidas ma seda kompassi leian? Kuidas ma tean, et minu tee on õige?”
Kant naeratas: “Esita endale üks lihtne küsimus: kas see, mida sa teed, võiks saada universaalseks seaduseks? Kas sa sooviksid, et kõik inimesed toimiksid samamoodi? Kui vastus on jah, siis sa oled õigel teel. Kui ei, siis peatu ja mõtle uuesti.”
Noormees jäi sügavalt mõttesse. Kant lisas: “Meie elu eesmärk pole leida lihtsamaid vastuseid, vaid küsida õigeid küsimusi. Ja kui me lähtume oma tegudes universaalsest õigluse ja inimväärikuse põhimõttest, siis ei ole me mitte ainult õigel teel, vaid ka loome maailma, kus kõik inimesed võivad koos rahus eksisteerida.”
See vestlus jättis noormehele sügava mulje. Ta lahkus Kanti juurest, mitte niivõrd vastustega, vaid selge teadvusega, et moraali teeviit on alati tema sees, kui ta ainult julgeb sellele järgida.
Mõte: Tõeline moraal on universaalne ja sõltumatu ajast või kohast. See on meie mõistuse kingitus, mis juhatab meid õigele teele ka kõige keerulisematel hetkedel.💙🖤🤍