Ma olen vana mees ja kaua elanud. Pöördun noorte kooliõpetajate poolt, kes on segaduses. Uskuge mind! Ma lugesin ühest šamaanist. Oli põud. Veised surid, inimesed surid. Too šamaan ütles: “Kaevake kraave! Kaevake kraave, et vihm tuleks!” Aga vihma ju pole ega tule! Kaevake kraave, ja vihm tuleb!” Uskumatud ütlevad, et see on jama. Hästi, uskuge, […]
Uskuge, uskuge, uskuge! Loe rohkem »
“Laske inimestel endal kannatada ja võidelda, et nad ise kõigest üle saaksid, vastasel korral ei aita neid miski. Joodik hakkab alles siis aru saama, mida ta oma eluga teinud on, kui haigus kallale tuleb…“ nii rääkis Vanga. On selline mõistujutt. Pihiisa juurde tuli munk, kes ütles: „Isa, mu vend lõi mind täna vasakule põsele ja
Ärge lahendage võõraid ülesandeid! Loe rohkem »
Ega ema vits lapsele liiga tee. Ema edevus, tütre takistus. Ema hellitab, isa karistab. Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega. Ema pilli tantsib pere. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt Ema sureb, isa põgeneb. Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. Ema tuntud, isa tundmata. Ema väga vana, tütar liiga noor.
Eesti vanasõnad – ema Loe rohkem »
Suu on südame tulk (mõõt). Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi. Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud. Lahtine suu ei jää nälga. Ega suu kulu. Suule kui hunt, tööle kui sant. Suu suurem kui mees (naine) ise. Ega suu sarvest ole. Pea pool suud kinni! Kes suud ei-oskaspidada, peab
Eesti vanasõnad – suu Loe rohkem »
Habe kasvab kärmemini kui aru. Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu. Habe vanataadi ilu.
Eesti vanasõnad – habe Loe rohkem »
Silm kuningas, käsi tegija. Silm on hinge peegel. Silm on ihu küünal. Silmad jäid õue. Silmadega sööb enam kui süda (kõht) vastu võtab. Silmad näevad enam kui silm. Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab. Ega oma silm peta. Võta silm näppu, — küll siis seletad. Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema.
Eesti vanasõnad – silm Loe rohkem »
Inimene ei kasva karistuseta. Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale. Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks. Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe. Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma. Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud. Inimene õpib niikaua kui elab. Inimene püüab ikka
Eesti vanasõnad – inimene Loe rohkem »
Ühel päeval saabub hetk, mil hakkad kõike teistmoodi vaatama. Te lõpetate sõnadesse uskumise, tajute neid tühja fraasina. Sest nüüdsest loevad sinu jaoks ainult teod. Just oma tegudega määrad, kes on sinu elus oluline ja kes on lihtsalt mööduja. Tuleb aeg, mil oled komplimentide suhtes ükskõikne. Kui sõnad “ma armastan sind” ei tähenda sulle midagi. Nüüd
…ees midagi head… Loe rohkem »
Kui teil saab hing täis ja hakkate kellegi peale kärkima, tundub, et südamel on kergem. Aga kuidas on lugu vestluskaaslasega? Kas tema jagab teie tundeid? Kas teie sõjakas toon ja ebasõbralikkus aitavad tal teiega ühist keelt leida? Päike sunnib teil palju kiiremini kuue maha võtma kui tuul. Lahkus, sõbralik lähenemine ning heakskiit sunnivad teisi inimesi
Benjamin Whichote on on kirjutanud: “Heategija on Jumala esindaja.” Paluti kord ühel mehel paati värvida. Ta tõi värvi ja pintsli ning hakkas paati punaseks värvima, nagu omanik seda palunud oli. Maalimise ajal märkas mees paadis väikest auku ja tegi selle vaikselt korda. Kui ta paadi värvimise lõpetanud oli, sai ta palga kätte ja lahkus. Järgmisel
Väikese heateo eest! Loe rohkem »