Eesti vanasõnad – kahetsemine
Kes kardab, ei kahetse. Kes keeldu ei kuule, peab kahetsema. Parem karta kui kahetseda. Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema.
Eesti vanasõnad – kahetsemine Loe rohkem »
Olen see, kes ma olen…
Minu filosoofia on: see, mida inimesed minu kohta ütlevad, pole minu asi. Olen see, kes olen ja teen seda, mida teen. Ma ei oota midagi ja aktsepteerin kõike. Ja see teeb elu lihtsamaks. Elame maailmas, kus matused on tähtsamad kui lahkunu, abielu on tähtsam kui armastus, välimus on tähtsam kui hing. Elame pakendikultuuris, mis põlgab
Olen see, kes ma olen… Loe rohkem »
Publilius Syruse lühikesed stseenid igapäevasest elust
Inimesele pole elu kingitud, vaid antud talle võlgu. Õnnelik pole see, kes sellisena kellelegi paistab, vaid see, kes sellisena ennast tunneb. Pole tähtis, kelleks sind peetakse, vaid kes sa tõeliselt oled. Kõige auväärsem võit on võit iseenda üle. On olemas üleüldine seadus, mille käsul sünnitakse ja surrakse. Järgnev päev on eelneva päeva õpilane. Saatus on
Publilius Syruse lühikesed stseenid igapäevasest elust Loe rohkem »
Mida rohkem mees naise eest hoolitseb, seda rohkem naine õitseb ja täidab meest oma energiaga….
Naise jaoks on tähtis üks väga tähtis asi, mida ta peab lapsepõlvest alates õppima: oskus energiat vastu võtta ja salvestada. See on tema saatus. Mehe jaoks on ta elava vee allikas, mille juurde ta ikka ja jälle tagasi pöördub, et uut jõudu ammutada. Ta on nagu kuivanud kaev, mis ei suuda kustutada januse janu. Asjad,
Eesti vanasõnad – küsimine
Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. Küsija suu peale ei lüüa. Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa oma osagi. Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. Mis sinult ei küsita, sellest pea suu kinni.
Eesti vanasõnad – küsimine Loe rohkem »
Eesti vanasõna – õpetamine, õppimine
Õpeta hundi poega murdma! Õpeta seale muru tuhnimist! Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe. Ükski meister pole meistriks sündinud. Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt.
Eesti vanasõna – õpetamine, õppimine Loe rohkem »
Eesti vanasõnad – võlg
Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, põld. Võlg võõra oma. Võlg teeb vaese orjaks. Ei kirikupäev võlgu jää. Veli võlg võttes, vennikene makstes. Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda. Lusikaga antud, kulbiga võetud.
Eesti vanasõnad – võlg Loe rohkem »
Eesti vanasõna – kasvatus, karistus
Vääna vitsa, kui vits väändib (väänamise aeg). Murra vitsa, kui vits veel nõrk. Vääna vitsa võsult, ära mine palgilt väänama. Vana vits ei kõlba enam väädiks. Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest. Küll kaasik kasvatab ja paju painutab. Liig kõverdamine murrab puu. Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile. eda’ õpetus juhatab,
Eesti vanasõna – kasvatus, karistus Loe rohkem »
Eesti vanasõnad – tarkus, mõistus
Tarkus on enam kui rikkus. Tarkus on hinge tervis. Tarkus läheb takkapoolt sisse. Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem. Igaüks takka tark, ette ei tea keegi. Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi. Kes enne nii tark kui pärast. Lõpul igaüks tark. Takka järele Tallina mees jk 2 Asia! bro Maailm läheb vanemaks,
Eesti vanasõnad – tarkus, mõistus Loe rohkem »
Eesti vanasõnad – mesi maius
Mesi peiul, viha naisemehe suus. Mesi suus, sapp südames. Meega püütakse maiast. Mesileib minnes, saiakakk saades. Mesi karu lõksu meelitab. Kõik ei ole mesi, mis magus (tilgub). Magus petab maia ära. Maius mao põletab. Maias maitseb, kärsitu katsub. Meega püütakse maiast. Suu ees magus, selja taga mõru.
Eesti vanasõnad – mesi maius Loe rohkem »