Lühilood

Õnne leidmine pole nagu jaama jõudmine. See pole nii, et jõuame ühel päeval kohale ja tunneme ülevoolavat õnnetunnet. Lõpp-peatusesse jõudes ei toimu mingeid imesid. Alati tuleb uusi peatusi. Õnn on tee, mida mööda me liigume. Üks Zen-lugu räägib naisest, kes oli kuulnud kaugest võlutud aasast, kus pidi olema rohkelt imeilusaid lilli. Ta otsustas selle koha […]

Lase lahti inimestest, kes pole valmis sind armastama sellena, kes sa oled. See on kõige raskem asi, mida sa oma elus tegema pead, kuid see on ka kõige olulisem. Lõpetage rasked vestlused inimestega, kes ei taha muutuda. Lõpeta ilmumine inimeste ellu, kes ei ole huvitatud sinu kohalolekust. Ma tean, et su sisetunne on teha kõik

Kahlil Gibran: “Kui sa kedagi armastad, lase tal minna, sest kui ta naaseb, on ta alati sinu oma. Kui ta seda ei tee, pole nad kunagi olnud”. Lahkuminek armastatust on enamasti raske mõlemale osapoolele. Neile, kes elavad läbi lahusoleku kogemuse, võib armastuse lahtilaskmise kunst tuua lohutust, mõistmist, jõudu ja ehitusplokke, mis on vajalikud nende ellu

Õpetaja andis koolis õpilastele järgmise ülesande. Iga laps sai endale ülesande läbiviimiseks puhta paberilehe. Siis palus õpetaja lastel antud paber ära kortsutada, kokku kägardada, visata maha, lüüa seda, peale astuda ning veeretada maas. Ainult katki ei tohtinud nad paberit rebida. Seejärel pidid lapsed oma paberid põrandalt võtma ja selle siis sirgeks siluma. Kõikide laste silutud

Kui armastus tärkab harmooniast, saame tunda edukat elu, rahulolevat elu, kus armastus jätkab süvenemist, sest ei sõltu millestki välisest, vaid millestki seesmisest. Armastus ei sõltu ninast ja nina pikkusest, vaid seesmisest tundest, et kaks südant tuksuvad samas rütmis. See rütm võib edasi kasvada, sel võivad tekkida uued sügavused, uued ruumid. Armastus ei tunne armukadedust, armastus

Jack Kornfield ütleb, et enamikule inimestele on andestamine protsess. Kui teid on sügavalt haavatud, võib andeksandmistöö kesta aastaid. See läbib mitu staadiumi – südamevalu, raev, kurbus, hirm ja segadus- ja lõpuks kui lasete endal tunda seda valu, mida kannate, muutub see vaastavaks südamekergenduseks. Te näete, et andestamine on peamiselt teie enda kasuks, see on viis,

Mõnikord, kui tunneme oma minevikus tehtud tegude pärast häbi või süüd, siis seetõttu, et need teod ei kajasta enam meie väärtusi. Nüüd, kui oma mineviku mina vaatame, ei tunne me tema otsustega seotust. See on tegelikult hea uudis – põhjus, miks minevik meile haiget teeb, on see, et oleme teinud edusamme. Me andsime endast tookord

Endale andestamine on ravim hingele. See aitab meil paraneda, lahti lasta ja oma eluga edasi minna. Me loome taas ühenduse selle osaga endas, mis alati “annab oma parima”, nagu armastav laps, kes püüab oma vanematele meele järele olla. Jah, me teeme vigu. Jah, me oleme ebatäiuslikud, võrreldes oma täiuslikkuseideaaliga. Jah, mõnikord jääme alla oma ideaalidele,

Tommy Hellsten on kord ütelnud: “See, kes on palju andeks saanud, on ka palju armastanud”. Sa võid arvata, et olemaks võimeline andestama, on kõigepealt vaja saada vabandus, kuid tegelikult ei ole vabandustel midagi pistmist andestamisega ega selle tulemusel saavutatava vabandusega. Kui vaatad oma elu tagasi, võid näha, et mõnikord oled kaubelnud kelleltki välja vabanduse, ent