Kui mitut inimest sina tead, kes oleks valmis iseendaga leivad ühte kappi panema? Keegi, kes on armunud iseenda peegelpilti ja kelle lemmikmeloodiaks on nende endi hääle kõla? Kas võib juhtuda, et sa ise oled üks neist inimestest? Üldjoontes ei ole enese armastamine üldse halb asi – ennast tulebki austada, armastada ja hoida. Mõnel juhul muutub see armastus aga üsna ebaterveks kinnisideeks. Täna vaatame pisut lustakamas võtmes läbi need iseloomujooned ja omadused, mille järgi on võimalik tuvastada neid, kes iseendasse pisut liiga palju kiindunud on.
Ta naudib iseenda hääle kõla.
Nagu öeldud – eneseimetleja teeb kõike selleks, et rääkida. Kui sotsiaalsete normide kohaselt peetakse kahekõne kordamööda, siis eneseimetlejaga vesteldes sulle sõnajärge ei pakuta. Kui sul ka õnnestub mingil moel paar sõna jutule sekka öelda, on suur tõenäosus, et neist räägitakse valjuhäälselt üle, justkui sa polekski midagi öelnud. Tagasihoidlikumad eneseimetlejad lasevad sul oma jutu lõpetada, ent leiavad seejärel mistahes teema, mis sinu öelduga haakub ja haaravad taas vestluse sajaprotsendiliselt enese haardesse. Millest see eneseimetleja siis nii kangesti rääkida soovib? Ära arvasid! Mõistagi räägib ta iseendast. Oma edust, fantastilisest elust, saavutustest, oskustest, suurepärasest tööst, rahamägedest ja kullajõgedest. Kui tal eelnimetatud asju päriselt ei ole, ei pea ta paljuks oma monoloogides ka “pisut” liialdada. Tulem sellise inimesega vesteldes on vaid teadmine, kui äge, võimas ja laitmatu ta on.
Ta teab kõigest kõike.
Või vähemalt teeb ta kõik endast oleneva, et sellist muljet jätta. Kõike, mida sina tead või oskad – tema teab ja oskab paremini. Lisaks sellele on ta otsatult abivalmis, tuues välja kõik asjad, mida sa tema arvates valesti teed. Tema poliitikasuund on ainuõige, talle teadaolev informatsioon on ainuõige ja maailmas pole olemas ametit või ülesannet, millega ta (oma jutu järgi) hakkama ei saaks. Eriti särtsakaks kisub asi sel puhul, kui te jagate sarnast elukutset, hobi või huvi – sel juhul oled sa leidnud endale vabatahtlikult kohustusliku mentori, kellest vabanemine võib muutuda küllaltki tülikaks ja inetuks protsessiks.
Tema ego puruneb, nagu saunaaken.
See loomuomadus on minu silmis koomiliselt vastuoluline. Eneseimetlejad kipuvad tihtilugu kiitlema sellega, kui sitked, vastupidavad ja kuulikindlad nad on. Kui sinu elus on olnud katsumusi, siis tema elus on olnud neid kuus korda rohkem. Kui sina oled pidanud võitlema oma kohakese eest siin päikese all, siis tema on pidanud võitlema kümneid kordi enam. Kui sa annad mõista, et elu on sulle paksu naha kasvatanud, siis tema nahk on kümme sentimeetrit paksem. Teisalt piisab ühest valest sõnast, valest liigutusest või – hoidku taevataat selle eest – kui sa julged temaga vaidlusesse laskuda ja see paks nahk asendub silmapilkse solvumisega. Ei vääri vast mainimistki, mis juhtub sel puhul, kui sa suudad ära tõestada, et hoopis tema mingil moel eksinud on.
Tema versus maailm.
Igal võimalikul momendil üritab ta välja tuua fakti, et kogu maailm on tema vastu, mitte keegi teda ei mõista ja üleüldse peaks päike tiirlema ümber selle koha, kus tema parasjagu seisab. Lühidalt öeldes – kõik peale tema on pahad. Kui sa juhtumisi eneseimetleja heasse kirja satud, siis seda ei maksa pikalt nautida – see tähendab ainult seda, et tal on sind parajasti vaja. Ta soovib (enda arvates väärib) sinult midagi, olgu selleks mõni materiaalne asi, abi, seltskond, teene või hüve. Niipea, kui ta on soovitu kätte saanud, kaod sa taas tema maailmast. Sestap olen ma arvamusel, et eneseimetlejad ei suuda õigeid pere- ega sõprussuhteid luua. Tema jaoks ei ole sõpru ega lähedasi – on vaid inimesed, kes ühel või teisel hetkel suudavad talle midagi anda või tema elu mugavamaks ja meeldivamaks teha.
Ta on eksimatu.
Isegi siis, kui ta rängalt eksib. Me lihtsalt ei mõista teda! Kõik, mida ta teeb, ütleb, arvab või ette võtab, on puhas kuld. Kui sa üritad vastupidist väita, siis oled sa mühakas, kes ei oska näha enda ninaotsast kaugemale ja kes ei oska panna end teiste kingadesse. Lisaks sellele teab ta kogu universumi asjadest oluliselt rohkem, kui sina. Kui sa üritad väita, et ta eksib, siis eksid sa hoopis ise rängalt! Tema arvamus on seaduseks ja seaduse vastu eksijaid karistatakse täiel määral.
Tema vaenlaste nimekiri on pikem, kui jõuluvana habe.
Olgu nendeks endised kallimad, sõbrad, tööandjad, naabrid, koostööpartnerid või isegi võhivõõrad inimesed. Nimekiri tema vastu eksijatest on lõputu ja see täieneb iga päevaga. Absoluutselt kõik on talle kurja teinud, kuigi tema ise käitub, nagu inglike. Lisaks sellele ei lase üks tõeline eneseimetleja mööda ainsatki võimalust, et kirjeldada sulle väga detailselt (ja sageli liialdatult), kuidas ja millal tema õrna egokest haavati. Sageli eeldab ta ka seda, et sa pelgalt tema kirjelduse peale asuksid temaga ühisele rindele, olgugi, et parasjagu laimatav inimene võib sulle võhivõõras olla.
Kui sa tunned nende kirjelduste põhjal ära mõne inimese oma elus, siis ma annan sõbraliku soovituse hakata nendega distantsi hoidma. Sinu enda meelerahu ja vaimne tervis on oluliselt rohkemat väärt, kui see, mida eneseimetleja su elule pakkuda võib. Kui sa aga tundsid mõnes punktis ära iseend, siis muutusteks, kompromissideks ja vabandusteks ei ole mitte kunagi liiga hilja.
Aga mida mina ka tean.
✒️Thor Cresado, vabakutseline kirjanik