Inspireeriv lugu “Tuleleek ja tuul” đŸ”„â€ïž

Ühes kauges linnas elasid mees nimega Adrian ja naine nimega Elina. Nende armastus oli kui tuli – soe ja elav, kuid aja möödudes hakkas leek kĂ”ikuma. MĂ”nikord oli see eredam, mĂ”nikord vaevu hÔÔgus.
Ühel pĂ€eval, kui nende vahel oli tekkinud vaikiv pinge, lĂ€ksid nad vana mehe juurde, keda kutsuti Tarkade Valvuriks. „Me armastasime ĂŒksteist nii kergelt ja vabalt,“ ĂŒtles Elina, „aga nĂŒĂŒd tunneme end vahel kui aheldatuna.“
Adrian lisas: „Kas armastus ei peaks olema midagi, mis alati kestab ja annab jĂ”udu? Miks see vĂ€sib ja muutub?“
Tark mees sĂŒĂŒtas nende ees kĂŒĂŒnla ja ĂŒtles: „Vaadake seda leeki. Armastus on kui tuli – see vajab soojust ja hoolt, kuid kĂ”ige enam vajab see ruumi hingamiseks. Kui tuul on liiga tugev, kustutab see leegi. Kui Ă”hk ei liigu, lĂ€mbub see ja kustub samuti. Ainult tasakaalus olev tuul laseb tulel pĂ”leda just Ă”igel viisil.“
„Mida see tĂ€hendab?“ kĂŒsis Elina.
„See tĂ€hendab,“ vastas Tarkade Valvur, „et armastus, mis lĂ€mmatab, muutub koormaks. Ja armastus, mille eest ei hoolitseta, kaob. InimvÀÀrikus armastuses seisneb selles, et anda ĂŒksteisele vabadust, kuid mitte ĂŒkskĂ”iksust. See on nagu Ă”rn tuul, mis hoiab leegi elavana – mitte liiga tugev, mitte liiga nĂ”rk.“
Adrian ja Elina mĂ”istsid. Nad olid kas hoidnud ĂŒksteist liiga kĂ”vasti kinni vĂ”i lasknud liialt kaugele triivida. NĂŒĂŒd nad teadsid – armastuse vÀÀrikus seisneb tasakaalus: olla vaba, kuid samas alati teineteise kĂ”rval.
Ja nii, leides selle tasakaalu, pÔles nende leek soojalt ja kindlalt edasi.
Sest tĂ”eline armastus ei ole see, mis seob, vaid see, mis hoiab ja laseb hingata korraga. đŸ”„â€ïž
SĂŒmboolne pilt armastusest kui leegist, mis vajab tasakaalu ja hoolt.
Ostukorv