Kes on Tõelausuja?
Tõelausuja ei ela hukkamõistu serval, vaid südame keskel. Ta ei kasuta ausust relvana, vaid sillana. Ta ei räägi alati seda, mida inimesed tahavad kuulda, aga alati seda, mida nad vajavad kuulda, kui nad on valmis kuulama. Tema ausus ei tulene julgusest, vaid väsimusest teesklusest. Ja sellest sündis vabadus.
Intervjueerija (I): Tõelausuja, räägime täna aususest. Mis see sulle tähendab?
Tõelausuja (T): Ausus on oleku vorm, mitte ainult rääkimine. See on see, kui sa ei mängi rolli, isegi kui kõik ootavad, et sa mängiksid.
See on see, kui sa ütled “mul on valus”, kui kõik ootavad, et sa oleksid tugev.
Või ütled “ma armastan sind”, isegi kui teine võib vaikida vastu.
Ausus on sisemine selgus, millele antakse hääl.
I: Aga ausus võib haiget teha. Kuidas leida tasakaal aususe ja hoolivuse vahel?
T: Kui sa kasutad ausust ütlemise õigustusena, siis see on ego ausus. See tahab olla üle, mitte kohal.
Aga hinge ausus on pehme.
Ta ütleb ka raskeid asju, aga viisil, mis toetab, mitte purustab.
Näiteks: “Ma ei saa sulle praegu anda seda, mida sa vajad… aga ma ei taha sulle valetada.”
See on valus, aga see on puhas.
Ausus ei ole alati mugav, aga ta on alati vabastav.
I: Miks inimesed sageli ei julge ausad olla?
T: Sest nad kardavad tagajärgi – ja kaotusi.
Ausus võib viia konfliktini. Mõni suhe ei ela ausust üle. Mõni töökoht ei talu tõde.
Aga küsi endalt: “Kui su elu sõltub pidevast varjamisest, siis kas see on üldse sinu elu?”
Ausus puhastab. Ta võib viia üksindusse… aga see üksindus on kergem kui pidev teesklus koos teistega.
I: Kas on võimalik olla aus ja ikkagi armastatud?
T: Jah – aga mitte kõigi poolt.
Aus inimene ei ole kõigi lemmik. Aga ta on oma elu lemmik.
Ja inimesed, kes teda tõeliselt armastavad, jäävad. Sest nad ei armasta kuvandit – nad armastavad inimest.
I: Mis on kõige raskem ausus?
T: Ausus iseendaga.
Ütlemine: “Ma ei ole seal, kus ma tahan olla.”
Või: “Ma tahan midagi muud, kuigi olen püüdnud end veenda vastupidises.”
See on valus, aga see on vabaduse algus.
Ausus ei lõpeta valu. Ta lõpetab valetamise sellest, et kõik on korras.
Lõpusõna: Peegel, milles elu saab end lõpuks näha
Tõelausuja lahkus vaikselt. Mitte nagu keegi, kes lõpetas jutu – vaid nagu keegi, kes ütles kõik, mida süda oli valmis ütlema.
Ja ta jättis lauale väikese paberi, millel oli ainult üks lause: “Ausus ei tee sind täiuslikuks – ta teeb sind päriselt nähtavaks.”