Kes on Tuulepoeg?
Tuulepoeg on legend, mitte isik. Ta on see, kelle kohta öeldakse: “ta ei kuulu kuhugi, aga ta on kõikjal kodus.” Öeldakse, et ta räägib ainult siis, kui küsitakse ausalt – ja vastab ainult siis, kui teine julgeb vaikuses kohal olla. Tema jalad tunnevad tolmu, tema silmad tunnevad kaugust. Ta ei õpetanud klassides, vaid lõkketuledes ja rändamistes, kus küsimused ei vajagi alati vastuseid.
Intervjueerija (I): Tuulepoeg, sa oled palju kogenud ja vähe rääkinud. Täna küsime sinult sõna, mida kõik ihkavad ja vähesed mõistavad – vabadus. Mis see on?
Tuulepoeg (T): Vabadus… see pole käitumise õigustus ega mässu vorm. See pole luba teha mida iganes.
Tõeline vabadus on seesmine lubamine – lubamine olla see, kes sa oled, ilma et peaksid end pidevalt tõestama või kohandama.
Vabadus ei alga piiride puudumisest. Vabadus algab hirmu puudumisest.
I: Aga paljud inimesed ütlevad, et nad on vabad – neil on valikud, õigused, võimalused. Kas see polegi vabadus?
T: See on raamistiku vabadus. See on oluline, aga mitte kogu lugu.
Inimene võib elada riigis, kus kõik on lubatud – aga seesmiselt ta kardab, mida teised arvavad. Või ta peab end edukaks, aga on sõltuv teiste heakskiidust.
See ei ole vabadus. See on nähtamatu vangla – kullast puur, mille uks on avatud, aga lind ei lenda ära, sest ta on unustanud, mis tunne on tiibu kasutada.
I: Kuidas siis inimene saab teada, et ta on tõeliselt vaba?
T: Kui ta ei vihasta, kui teda ei mõisteta.
Kui ta ei murdu, kui teda ei imetleta.
Kui ta ei vajagi alati selgitusi, sest ta tunneb, et ta kuulub oma teele.
Tõeline vabadus on vaikne. Ta ei vaja reklaami. Ta istub su kõrval nagu tuul – sa ei näe teda, aga sa tead, et ta on olemas, sest sa hingad.
I: Mis on vabaduse suurim vaenlane?
T: Hirm olla see, kes sa oled.
See paneb inimesed kandma maske, hoidma vaikust, valima “mugava” elu, mis tegelikult rõhub neid.
Aga kui sa lased lahti vajadusest meeldida ja kartusest erineda – siis hakkab vabadus end ilmutama.
I: Mis on esimene samm vabaduse suunas?
T: Esimene samm on peatumine.
Kui sa lased kõik lahti – kõik rollid, püüdlused, hääled peas – ja küsid: „Kes ma olen, kui keegi ei vaata?“
Kui suudad sellele vastata ausalt ja rahulikult, siis oled juba vaba.
Lõpusõna: Tuulepoja sosin
Tuulepoeg ei jäänud kauaks – nagu ikka. Ta tõusis, kummardas vaikuses ja lahkus, jättes maha ainult ühe sõna, kirjutamata, aga selgesti tuntava: “valik”.
Sest vabadus ei anna sulle midagi.
Ta ei päästa sind.
Aga ta ootab sind alati…
…hetkes, kus sa julged olla.