Sergio Bambarén on kord öelnud: “Armasta seda, kes sa oled, sellisena, nagu sa oled. Ärge kunagi võrrelge ennast teistega”.
Kas ei tundu ahvatlev kehastuda kellekski teiseks, kui kohtud kellegi uuega, kes sulle tõesti meeldib? Või proovida olla keegi, keda arvad teda otsivat? Sa võid olla haritud või hoopis enesekindel, vaikne ja müstiline. Vähemalt saad hoiduda end lolliks tegemast, naljatades kohanud hetkedel või haletsedes oma võimetust probleemidega toime tulla.
Või tegelikult, ega ikka ei saa küll. Sa võid sellega kõll paar järjestikust õhtut toime tulla, kuid terve elu sa seda teha ei suuda. Ja kui arvad, et see inimene on see õige -tead küll. SEE õige -, siis võib juhtuda, et veedad temaga järgmise pool sajandit või nii. Kujutle, 50 aastat teeselda, et oled haritud, või hoida tagasi oma loomulikku huumorimeelt.
See ei saa kuidagi toimuda, ega ju? Ja kas sa tõesti tahaksid end terve elu tehisliku ja võltsi isiksuse taha peita? Kujutle, mis tunne see olla võib, kui sa ei saa kunagi teisele isegi vihjata, et sa ei ole tegelikult kunagi sina ise olnud, sest kardad teda kaotada. Ja mis edasi, kui ta saab kahe nädala, kuu või aasta pärast teada, kui oled lõpuks murdunud? See ei avalda talle just muljet ega avaldaks sullegi, kui hoopis tema oleks terve aja kedagi teist näidelnud.
Ma ei ütle, et sa peaks püüdma iga natukese aja tagant puhtalt lehelt alustada, end natuke parandama. Seda peaksime kõik kogu aeg tegema ja mitte ainult armuelus. Muidugi võid sa oma asju paremini korraldada, olla positiivsem, oma käitumise parandamine on väga hea, see mängureegel räägib aga oma isiksuse muutmisest. See ei toimi ja sa jääd seda veenvalt teha üritades lihtsalt jänni.
Nii et jää endaks. Sama hästi võid ju kohe selle kõigega lagedale tulla. Ja kui sa ei ole see, keda ta otsib, siis vähemalt ei ole sa ajaks, kui ta teada saab, temasse liialt kiindunud. Ja tead, mis? Võib-olla talle ei meeldigi haritud. Võib-olla enesekindlad ja vaiksed isikud sinu otsekohesest huumorimeelest vaimustatud. Ehk tahabki ta olla kellegagi, kelle eest on vaja veidi hoolt kanda.
Teeseldes tõmbad sa ligi kedagi, kes kuulub kokku kellegi teise, mitte sinuga ja kuidas see kasulik on? Kusagil on keegi, kes tahab täpselt kedagi sinutaolist koos sinu vigade ja viltuvedamistega. Ja las ma ütlen sulle veel midagi – ta isegi ei näe neid vigade ja viltuvedamistena. Ta peab neid osaks sinu erakordselt võluvast isikust. Ja tal on õigus.
Sama hästi võid ju kohe selle kõigega lagedale tulla.
Armasta kõigepealt iseennast ja kõik muu järgneb. Selleks, et midagi siin maailmas teha, peate ennast tõesti armastama.
Ärge muretsege ainult selle pärast, et olete parem kui oma kaasaegsed või eelkäijad. Püüdke lihtsalt olla parem iseendast.
William Faulkner