Inimhing on otsekui aed, kus kasvavad nii valguse kui varju seemned. Lahkus on nagu pĂ€ikesekiir, mis soojendab ja annab elule kasvu. Kadedus aga on nagu vari, mis hiilib ja jahutab sĂŒdant, röövides rÔÔmu. MĂ”lemad elavad meis kĂ”igis â kĂŒsimus on, kumba me toidame. Nagu vanad targad on öelnud: âKus kadedus, seal kurjus; kus lahkus, seal Ă”nn.â
đžâšElutarkuse vahetus
Ăpilane: Ăpetaja, miks öeldakse, et lahkus on valgus?
Ăpetaja: Sest lahkus ei jĂ€ta maha pimedust, vaid muudab selle nĂ€htamatuks. Marcus Aurelius ĂŒtles: âKadedus on nagu vari â see jĂ€rgneb alati, kui valgus on selge.â Kui meis on lahkust, siis kaob kadeduse jĂ”ud.
Ăpilane: Aga miks inimesed nii kergesti siiski kadedusse libisevad?
Ăpetaja: Sokrates nimetas seda âhinge mĂ€danikuksâ. Kadedus sööb inimest seestpoolt, sest ta vaatab, mida teisel on, mitte seda, mis tal endal on. Platon ĂŒtles: âKadedad inimesed ei otsi mitte oma Ă”nne, vaid teiste Ă”nnetust.â
Ăpilane: Kuidas ma siis saan end kaitsta kadeduse eest?
Ăpetaja: Lahkuse kaudu. Seneca kinnitas: âPole olemas vĂ€ikest lahkust â iga tegu loob lĂ”pmatuses ringe.â Kui annad lahkust, tĂ€idad oma hinge valgusega. Eesti pĂ€rimustarkus ĂŒtleb: âLahke kĂ€si ei jÀÀ kunagi tĂŒhjaks.â
Ăpilane: Aga kas lahkusel ei peaks olema ka piirid? Kui ma annan alati, siis vĂ€sin ju lĂ”puks Ă€ra.
Ăpetaja: VĂ€ga tark tĂ€helepanek. Aristoteles Ă”petas: âVoorus on keskteel.â TĂ”eline lahkus tĂ€hendab jagamist sealt, kus on kĂŒllus, mitte sealt, kus on tĂŒhjus. Piiblis on kirjas: âArmasta oma ligimest nagu iseennast.â See tĂ€hendab, et iseennast unustamata.
Ăpilane: Siis on lahkus justkui valgus, mis pĂŒsib vaid siis, kui hoian ka omaenda lampi pĂ”lemas?
Ăpetaja: Just nii. Lahkus on leek, mida toidab sisemine rahu ja tasakaal. Kui seda jagad, ei vĂ€hene valgus, vaid kasvab. Kadedus aga on vari, mis kaob, kui tuli on piisavalt tugev.
đžâšLĂ”ppsĂ”na
Meie elutee on valikute tee. Iga pĂ€ev seisame lahkuse valguse ja kadeduse varju ristteel. Kui valime lahkuse, kasvab meie sĂŒda suuremaks ja maailm helgemaks. Kui valime kadeduse, kahaneme koos varjuga. Nii on tĂ”esti: lahkus on valgus, mis juhatab, kadedus aga vari, mis eksitab. Olgu meis jĂ”udu valida valgus â ikka ja jĂ€lle. đžâš

