Erica Jong on tabavalt väljendanud: “Haarake oma elu ohjad enda kätte ja vaadake, mis juhtub. Juhtub üks kohutav asi – süüdistada pole enam mitte kedagi teist.”
Ühes suures linnas elas noor mees. Ta veetis oma päevi monotoonses töös ja õhtuid televiisorit vaadates, olles pidevalt rahulolematu oma elu ja saavutustega. Noormees süüdistas oma ebaõnnes alati teisi – süüdistas oma tööandjat, valitsust, isegi oma perekonda ja sõpru. Tema lemmikfraas oli: “Kui ainult asjad oleksid teisiti, oleks mu elu parem.”
Ühel päeval kohtus mees vanema ja elukogenud mehega, keda kutsuti Vanameistriks. Vanameister oli tuntud oma tarkuse ja rahulolu poolest ning teda peeti kohaliku kogukonna juhiks ja mentoriks. Noormees kurtis Vanameistrile oma elu üle, loetledes kõik inimesed ja asjaolud, keda ja mida ta süüdistas oma õnnetuses.
Vanameister kuulas kannatlikult ja ütles siis rahulikult: “On aeg, et sa noormees haaraksid oma elu ohjad enda kätte. Lõpeta teiste süüdistamine ja võta vastutus oma valikute eest. Kui sa seda teed, juhtub midagi imelist, aga ka kohutavat – sul ei ole enam kedagi teist süüdistada.”
Mees mõtles Vanameistri sõnade üle ja otsustas proovida. Ta hakkas aktiivselt oma elu parandama, tehes väikesi, kuid kindlaid samme oma eesmärkide saavutamiseks. Ta otsustas muuta oma töökohta, leida uusi hobid ja investeerida aega enesearengusse. Ta hakkas võtma vastutust oma otsuste ja tegude eest, isegi kui need ei läinud alati plaanipäraselt.
Alguses oli see raske. Noormees tundis tihti ahastust ja kahetsust oma varasemate vigade pärast. Kuid järk-järgult hakkas ta nägema positiivseid muutusi. Ta leidis uue töö, mis talle meeldis, ning hakkas tegelema fotograafiaga, mis pakkus talle rõõmu ja rahulolu. Ta suhted perekonna ja sõpradega paranesid, kuna ta ei süüdistanud enam teisi oma ebaõnnes.
Ühel päeval, kui mees jalutas pargis, kohtus ta jälle Vanameistriga. Noormees naeratas ja ütles: “Teie sõnad muutusid minu jaoks teejuhiks. Olen võtnud oma elu ohjad enda kätte ja kuigi mul pole enam kedagi teist süüdistada, tunnen end vabana ja rahulolevana.”
Vanameister naeratas vastu ja vastas: “Näed, noormees, tõeline vabadus ja õnn tulevad vastutuse võtmisest oma elu eest. Sa oled leidnud tee, mis kuulub ainult sulle.”
Mees mõistis, et kuigi vastutuse võtmine oma elu eest tähendab, et süüdistada pole enam kedagi teist, toob see kaasa ka vabaduse ja rahulolu, mida ta oli kaua otsinud.
Lugu näitab, kuidas oma elu ohjade enda kätte võtmine ja vastutuse võtmine oma valikute eest võib olla keeruline, kuid lõpuks viib see suurema rahulolu ja vabaduseni. See on teekond eneseteadvustamiseni ja isikliku jõu leidmiseni, kus õnn ja rahulolu tulevad iseenda tehtud valikutest.
