Elus kohtad paljusid hingi – mõned on nagu tormituuled, mis raputavad sind,
mõned nagu pehmed vihmapiisad, mis toovad värskust ja puhastust,
mõned aga nagu vaiksed varjud, mis panevad sind oma samme uuesti kaaluma.
Mõned inimesed tulevad su ellu nagu katsumused – nad venitavad su piire, testivad su kannatlikkust ja panevad sind küsima, kes sa tegelikult oled.
Nad on nagu karmid õpetajad, kes sunnivad sind oma mugavustsoonist välja astuma, isegi kui see on ebamugav ja valus.
Teised on nagu peeglid – nad peegeldavad sulle tagasi kõik su varjud ja hirmud, nad toovad esile su sügavaimad haavad, sundides sind nendega silmitsi seisma.
Nad õpetavad sulle, mida sa pead veel tervendama ja vabastama, et sa võiksid tõeliselt särada.
Aga siis on need haruldased hinged, kes on nagu päikesekiired pärast pikka talve, kes toovad sinusse elu ja soojust, kes äratavad su unest ja tuletavad meelde, miks elu on ilus.
Need on need, kes näevad sinu tõelist olemust, kes usuvad sinusse ka siis, kui sa ise oled endas kahtlemas.
Need hinged ei ole alati valjud ega tähelepanu otsivad – nad on sageli need, kes seisavad su kõrval vaikselt, hoides sind, kui maailm muutub raskeks, ja rõõmustades koos sinuga, kui su süda taas laulma hakkab.
Nemad on need, kes tuletavad sulle meelde, et sa oled midagi erilist, midagi ilusat, ja et sinu valgus on väärt säramist.
Ja kui sa leiad need hinged, hoia neid, sest nad on haruldased ja imelised, nad on need, kes teevad elu tõeliselt elamisväärseks.
Hoia neid, kes näevad sinus parimat, kes toetavad sind ka kõige raskematel päevadel,
sest nemad on elu tõelised kingitused.