Elas kord talumees, kes nägi ühel päikeselisel hommikul Jeesust tormakalt mööda jooksmas. Talumees oli hämmingus. “Kuhu sa lähed?” hüüdis ta. “Miks sa jooksed nagu sind ajaks taga lõvi või tiiger, kuigi peale sinu pole kedagi?”
Kuid Jeesus ei peatanud sammu ega vastanud, vaid jätkas kiirel sammul edasi. Talumees ei suutnud end vaos hoida – uudishimu sundis teda järele jooksma. Varsti jõudis ta Jeesusele järele ja haaras temast kinni. “Kuule,” ütles talumees hingeldades, “miks sa jooksed? Kes sind taga ajab? Keda sa kardad? Ma tunnen sind – sa oled ju see, kes on teinud imetegusid. Andsid pimedatele nägemise, kurtidele kuulmise ja isegi loonud mullast linde, kes taevas lendavad. Sa oled äratanud surnuid ellu! Keda sa siis kardad? Kelle eest sa põgened? Kas need lood polegi tõsi?”
Jeesus naeratas kiiresti ja vastas, “See kõik on tõsi. Ma olen see, kes suudab anda nägemise pimedatele ja kuulmise kurtidele, kes võib isegi mullast elu luua. Olen äratanud surnuid oma kutsumise peale, kuid praegu pead sa mind lahti laskma! Ära peata mind!”
Talumees jäi veelgi segadusse. “Kuid miks sa siis põgened? Kelle eest sa jooksed?” küsis ta veel kord.
Jeesus ohkas sügavalt ja vastas: “Mind ajab taga idioot.”
Talumees puhkes naerma. “Idioot?” ütles ta üllatunult. “Sina, kes teed imesid ja aitad inimesi, miks sa siis ei kasuta oma võimu idioodi vastu? Miks sa ei tee midagi, et teda peatada?”
Jeesus vaatas talumeest ja ütles tõsiselt: “See ei ole nii lihtne. Ma olen proovinud kõike, kuid miski ei aita. Idiooti ei saa muuta. Ma loon ühe asja, kuid välja tuleb hoopis midagi muud. Ma üritan saavutada üht, kuid tulemus on alati vastupidine.”
Talumees jäi hetkeks mõttesse ja küsis siis: “Kuidas saab see olla? Kui sa suudad aidata pimedaid, kurte ja surnuid, siis kas idioot on tõesti nii palju raskem? Kas ta on hullem kui pime või kurt? Miks sa ei suuda teda aidata?”
Jeesus vastas rahulikult: “Pimedad ja kurdid tahavad saada terveks. Surnud soovivad ellu ärgata. Maa palub, et ma annaks talle elu, ja kõik need inimesed ja olendid aitavad mind. Kuid idioot… tema usub, et ta teab juba kõike. Ta ei mõista oma rumalust ega taha oma rumalusest väljuda. Selles peitubki põhjus, miks ma ei suuda teda aidata. Ta ei ole valmis muutuma, sest tema meel on suletud ja ta ei soovi õppida ega areneda.”
Talumees jäi vaikseks, mõistes lõpuks, et kuigi Jeesus võis teha imesid, oli kõige raskem aidata neid, kes ei tunnista oma vajadust muutumise järele. “Isegi suurim tarkus ja võim on jõuetud rumaluse ees, kui inimene ise ei soovi õppida,” mõtles talumees endamisi, lastes lõpuks Jeesusel minna.