Prantsuse vanasõnad

Pole suitsu ilma tuleta.

Mis ühele kasuks, see teisele kahjuks.

Mäng ei vääri küünalt.

Omaenese argumentidega võib küll panna teisi nõustuma, ent veenda saab neid vaid nende endi argumentide varal.

Tänulikkus on südame raha.

Kellel on tütreid, see on alati karjane.

Igal medalil on teine külg.

Iga tõtt pole hea uskuda.

Ilu köidab pilku, leebus võlub hinge.

Inimesed peidavad saatana endas kõige kaunima ingli varju, kelle nad suudavad leida.

Iseenese vaenlane ei saa olla kellegi sõber.

Julget aitab õnn.

Kannatlikkus on kibe, kuid tema vili on magus.

Kes naerab viimasena, naerab paremini.

Kõike mõista tähendab kõike andestada.

Edu on parim kättemaks.

Elu on nagu sibul, mida kooritakse nuttes.

Milleks aega surnuks lüüa, kui on võimalik teda kasutada?

Lisa tarkusele tibake rumalust.

Üks lill ei ole veel vanik.

Terve inimene on edukas inimene.

Ükski mees pole õnnelikum, kui ta ise arvab olevat.

Külm on armastus, mis ei tunne armukadedust.

Maailma valitsevad kolm oskust: teadmine, elukunst ja osavus, aga viimane täidab sageli kahe esimese aset.

Mis pole selge, see ei ole prantsusepärane.

Me ei kohta mõistlikke inimesi peale nende, kes jagavad meie arvamust.

Lindu tuntakse laulust.

 

 

Ostukorv