Elas kord miljardär. Tal oli kõik olemas: sõbrad, naised, jahid, autod, reisid. Aga miljardäri piinas küsimus, mis on elu ja milles seisneb selle mõte. Ta pöördus erinevate filosoofide poole, lubas neile maksta ükskõik kui palju, kui nad tema küsimusele vastavad. Nood aga ajasid hämarat juttu ja põiklesid otsesest vastusest kõrvale. Siis sai miljardär kuulda, et kõrgel Tiibeti mägedes elab koopas erak, kes on mõistnud kogu maailma tarkust ning oskab lihtsate sõnadega öelda, mis on elu. Miljardär jättis sinnapaika kõik oma jahid ja naised ning korraldas kalli raha eest ekspeditsiooni Tiibetisse. Peletades teel arvukaid raskusi, talunud lämmatavat kuumust ja jäist külma, laviine ja varinguid, jõudis ta eluga riskides lõpuks otsitud koopa juurde, olles teel kaotanud kõik oma kaaslased. Koopa keskes istus halli habemega erak. Miljardär küsis erakult: “Auväärne tark, ma tulin su juurde kaugelt. Ütle, mis on elu ja milles seisneb selle mõte!”
Erak vaatas teda läbitungival pilgul ja pomises: “Elu on suur aeglane jõgi.”
“Mi-ii-is! oli miljardär jahmunud.
“Elu on suur aeglane jõgi,” kordas erak.
“Kas sa oled ogaraks läinud, vana oinas? kisendas miljardär. “Ma tulin siia eluga riskides, kulutasin suure hulga raha, jätsin maha oma sõbrad ja naised, autod ja ilusa elu ning kõik ainult selleks, et kuulda sinult sellist jama!”
Eraku huuled hakkasid värisema, ta kahvatus, siis punastas, seejärel läks näost roheliseks ja tormas siis koopa sügavusse. Hetke pärast naasis ta, seljas reisipaun ja käes reisikepp, ning pöördus enne teeleasumist kõhkleval häälel miljardäri poole: “Kuule, mees, on see ikka kindel, et elu pole suur aeglane jõgi?”
Kui tabavalt on kirjutanud elukutseline coach ja mentor Ain Mihkelson: “Ilmselt pole ühte, õiget ja ainsat elu eesmärki. On vaid elu ise erinevates vormides ja värvides. Igal elujõe lõigul erinevad sihid ja eesmärgid, milleni mõistusega ette vaadata püüdes ei pruugigi küündida. Nii nagu jõge mööda alla sõites näeme vaid järgmise käänakuni, nii on ka elus. Vaid tagasi vaadates näeme läbitud teekonda, ja toimunu saab tähenduse, muutub loogiliseks.
Lõpuks polegi vist oluline, kui suureks piisaks oleme kasvanud, mida ehitanud või millise varanduse kogunud. Pigem see, millise värvi oleme elujõele andnud ning mis kogemustega ookeani tagasi jõuame.
See võikski orientiiriks olla – igal teelõigul elust rõõmu tunda, enne kui elujõgi uue käänaku teeb ja uued kogemused toob.
Mõnusat kulgemist ja rõõmsat loomist!”
Igapäevaelus kohalolek aitab end sügavalt maandada; vastasel juhul tõmbab vaim, see meele impulsiivne jõud, teid kaasa nagu metsik jõgi.
✒️Eckart Tolle
Hopid ütlesid kunagi, et Elu jõgi liigub ookeani poole täiega, ära karda seda jõge, hüppa keskele, me kõik oleme selles jões. See on Elu jõgi, mis meid kannab, usalda seda. Ja ära unusta, et meie ise oleme need, keda me oodanud oleme.