Elas kord väikeses külas imekaunis tüdruk. Ta oli tuntud oma lahke südame ja rõõmsa meele poolest, kuid viimasel ajal oli ta hakanud tundma, et miski tema elus oli puudu. Iga päev tundus sama, ja ta hakkas märkama rohkem probleeme kui rõõme. Ta kaebas sageli, et tal ei ole piisavalt ilusaid riideid, tema mänguasjad olid vanad, ja isegi ilm tundus alati halb.
Ühel sügisõhtul, kui neiu jalutas metsas, leidis ta vana tamme alt väikese raamatukese. Raamatu kaas oli vanast nahast ja sellel olid kuldsete tähtedega kirjutatud sõnad: “Tänulikkuse päevik”. Ta võttis raamatu kätte ja tundis, et see oli midagi erilist. Ta avas selle ja luges esimest lehekülge:
“Kirjuta igal õhtul kolm asja, mille eest oled tänulik. See muudab sinu elu ja toob sulle rohkem rõõmu kui sa oskad ette kujutada.”
Neiu otsustas proovida. Esialgu oli see talle raske. Esimesel õhtul kirjutas ta lihtsalt: “Tänan toidu eest, mida sõin. Tänan oma kassi eest. Tänan, et mul on soe voodi.” Need tundusid talle tühised asjad, kuid ta kirjutas need siiski üles.
Järgmise paari nädala jooksul hakkas tüdruk leidma rohkem asju, mille eest tänulik olla. Ta märkis üles oma sõprade naeratuse, hommikuse päikesevalguse, ema kallistuse ja isegi väikese linnu laulu, mida ta kuulis akna taga. Iga õhtu täitis ta päeviku uute tänulikkuse põhjustega, ja mida rohkem ta kirjutas, seda rohkem hakkas ta märkama headust enda ümber.
Aja jooksul muutus neiu vaade elule. Ta lõpetas kaeblemise ja leidis rõõmu kõige väiksemateski asjades. Ta mõistis, et tänulikkus ei ole mitte ainult sõnad, vaid ka hoiak, mis võib muuta elu värvilisemaks ja tähendusrikkamaks. Tüdruk ei tundnud enam, et midagi on puudu. Ta mõistis, et ta oli alati olnud rikas—mitte asjade poolest, vaid armastuse ja headuse poolest, mida ta leidis igas päevas.
Külaelanikud märkasid ka tüdruku muutust. Ta naeratas sagedamini ja tema rõõm oli nakkav. Varsti hakkasid ka teised külaelanikud tänulikkuse päevikuid pidama ja kogu küla täitus rõõmuga. Neiu mõistis, et tänulikkus ei muutnud mitte ainult tema elu, vaid ka kõigi nende elu, kes teda ümbritsesid.
Ja nii kasvas see väike küla suureks tänulikkuse oaasiks, kus inimesed hindasid iga hetke ja oskasid näha headust kõikjal enda ümber.
Tänulikkus on võimas tööriist, mis võib muuta meie elu. See aitab meil näha ja hinnata seda, mis meil juba on, ja tuua rohkem rõõmu meie igapäevaellu. Tänulikkuse praktiseerimine ei tee meid ainult õnnelikumaks, vaid mõjutab ka positiivselt neid, kes on meie ümber.
