Teiste tööd tunnustada oskab ainult väärikus. Kui lasete oma väärikuse vabaks, siis võite minna ükskõik kelle tööd vaatama ja kui leiate sealt kas või sada viga, siis võite need töö tegijale valjul häälel otse näkku välja öelda ja ta on Teile igavesti tänulik. Miks? Sest see oli tunnustus. Kui väärikas spetsialist märkab algaja tööd ja vaevab tema vigadele tähelepanu juhtima, siis on see tunnustus, mis ütleb, et see töö on vigade parandamist väärt. Selles töös on midagi. Kui aga tark ja intelligentne inimene, kes veel ühe vea leidis, selle viisakalt intelligentse inimese kombel kuuldavale toob, siis töö tegija solvub. Miks? Sest tarkus ei oska tunnustada. Ta oskab ainult kiita ja laita.
Väärikas inimene seisab sirgelt ja räägib julgelt otse asjadest, aga tema sõnad ei solva. Väärika inimese karm sõna ülendab ja elustab ka orja, kerjust või inimest, kes varem arvas, et ta on tühi koht elus.
