Kord jäi üks poliitik auto alla, sai surma ja sattus taevasse. Seal tuli talle vastu apostel Peetrus ja lausus: “Tere tulemast!” Sa oled paradiisi värava juures, ent kus sa oma igaviku veedad, pole veel selge. Valik on sinu. Reeglid on sellised, et algul veedad ühe päeva põrgus ja teise paradiisis ja siis pead oma valiku tegema.”
“Milleks see? Siin pole midagi mõelda. Loomulikult paradiis!”
“Mul on kahju, aga reeglid on reeglid,” lausus Peetrus ja viis poliitiku põrgusse. Nad läksid läbi luksusliku värava ja sattusid imeilusale rohelisele golfiväljakule. Selle läheduses asus ööklubi, kust väljusid poliitiku endised kolleegid ja sõbrad. Neil olid seljas uhked riided, nad naersid, surusid poliitikul kätt ja meenutasid ilusaid päevi, mil kõik elasid muretut elu ja teenisid hästi. Šampanja, kalamari, tantsud ja ilusad tüdrukud. Koguni kurat ise osutus sõbralikuks meheks.
Aga päeva lõpus pidi poliitik tagasi paradiisi värava juurde jõudma. Paradiisis polnud ka viga: ilusad aiad, kaunid kohevad pilved, harfi mängivad ja kauneid laule laulvad inglid. 24 tunni möödudes tuli Peetrus taas poliitiku juurde ja küsis: “Noh, kumba valid?” Poliitik jäi korraks mõttesse ja lausus siis: “Ei teagi kohe. Poleks kunagi arvanud, et ütlen nii… Kuid ma valin põrgu.”
Peetrus ohkas ja viis poliitiku põrguvärava juurde. Kui nad sisse jõudsid, oli poliitik hämmastunud: golfi pole, klubi ka mitte, sõbrad keesid kateldes ja ümberringi jalutasid mingid kohutavad olendid. “Ma ei saa aru,” hüüatas poliitik.
“Mis ometi on juhtunud?! Eile oli siin kõik suurepärane! Vein, tüdrukud, tantsud, aga nüüd keevad mu sõbrad katlas! Kuidas siis nii?!”
Lähedale rutanud Kurat naeratas ja lausus: “Mis sa siis arvasid? Eile oli valimiseelne kampaania, aga täna sa juba hääletasid.”
Tundmatu autor