ĂkskĂ”ik, kustkohast me oma teekonda alustame, on igal sammul tĂ€hendus. Elu pole pelgalt rada punktist A punkti B, vaid palverĂ€nnak, mille igas peatusekohas, igas inimeses, igas vaikuses on peidus Ă”petus. Nii nagu pĂ”lisrahvas ĂŒtles:
âTeekond on Ă”petaja ja tee on pĂŒha.â
PalverĂ€nnak ei eelda kauget sihtpunkti â ta algab seal, kus sa hetkel seisad. âĂkskĂ”ik kui pikk on tee, see algab esimesest sammust.â â Laozi
Ja kui sĂŒda on Ă€rganud, hakkab tee sind ise Ă”petama. NĂ”nda algab ka Ă”petaja ja Ă”pilase vaheline elutarkuse vahetus, sĂŒdamest sĂŒdamesse.
Elutarkuse vahetus Ôpetaja ja Ôpilase vahel:
Ăpilane: Ăpetaja, miks tunnen ma, et mu jalad on vĂ€sinud juba enne, kui tee on Ă”ieti alanud?
Ăpetaja: Sest sa otsid lĂ”ppu, mitte tĂ€hendust. PalverĂ€nnak ei tĂ€henda kĂ”ndimist â see tĂ€hendab Ă€ratundmist. Igal sammul kĂŒsitakse sinult: Kas sa kĂ”nnid kohal olles? Kas sa oled pĂ€ris?
âOle truu sellele, mis sinus on tĂ”eline.â â Ralph Waldo Emerson
Ăpilane: Aga mis teeb mingi hetke âpĂ€riseksâ?
Ăpetaja: PĂ€ris on see, mis sind puudutab ja muudab. MĂ”tle â oli sul kunagi hetk, kus aeg seisis, hing avanes ja kĂ”ik tundus korraga tĂ€hendusrikas? See oli pĂ€ris. Sellised hetked on palverĂ€nnaku verstapostid.
âMida lihtsam on hetk, seda pĂŒham vĂ”ib olla selle tĂ€hendus.â â Marcus Aurelius
Ăpilane: Ma tahan neid hetki rohkem. Aga vahel tundub, et kĂ”ik on tuhm ja harilikâŠ
Ăpetaja: Ănn ei peitu selles, mis juhtub vĂ€liselt. Ănn sĂŒnnib su meelsusest. Kui sinu meel on kohal, tĂ€nulik ja avatud, muutub iga hetk tĂ€henduslikuks.
âOlge rÔÔmsad lootuses, kannatlikud viletsuses, pĂŒsivad palves.â â Rm 12:12
Ăpilane: Miks öeldakse, et Ă”ndsam on anda kui vĂ”tta?
Ăpetaja: Sest andmine on sĂŒdame avamine. See on nagu allikas, mis voolab, et toita teisi â ja samas ei kuiva ta iial. Kui sa armastad tingimusteta, siis sa ei kĂŒsi, kas armastus tuleb tagasi â armastus ise on su tasu.
âAndke, ja teile antakse.â â Lk 6:38
âArmastus ei otsi omakasu.â â 1Kr 13:5
Ăpilane: Kas see tĂ€hendab, et ma ei pea ootama elu muutumist, vaid muutuma ise?
Ăpetaja: Just. Kui sa astud ĂŒhe sammu valguse poole, astub valgus kĂŒmme sammu sinu poole. Muuda oma meelsust â ja maailm muutub.
âKui palju me iseendast avame, nii palju saab elu meid muuta.â â Anselm GrĂŒn
âParandage meelt ja uskuge evangeeliumisse.â â Mk 1:15
LĂ”ppsĂ”na â RĂ€nnak jĂ€tkub alati
Igal palverĂ€nnakul on hetk, mil rĂ€ndur mĂ”istab: tee ise on pĂŒham kui siht. TĂ€hendusrikkad hetked ei ilmu suure kĂ€raga â nad sosistavad. Nad seisatavad sind lille ÀÀres, lasevad sul pisarais palvetada vĂ”i panevad sind jagama vaikust kellegagi, kellest sa hoolid.
Elutee on kutse olla pĂ€ris. Olla haavatav, andestav, tĂ€nulik. Anda rohkem, armastada sĂŒgavamalt. Mitte seepĂ€rast, et peaks â vaid seepĂ€rast, et hing januneb ehtsuse jĂ€rele.
âSinu sĂ”na on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.â â Ps 119:105
âTarkus hĂŒĂŒab tĂ€navail, ta annab oma hÀÀlt kuulda turgudel.â â Ăp 1:20
âElu ise on suurim Ă”petaja â kui me julgeme olla selle Ă”pilased.â â PĂ€rimustarkus![]()

