Eesti pĂ€rimuses öeldakse: âKes tĂ€nab, see elab ka talvel soojas.â
TĂ€nulikkus ei ole ainult viisakus vĂ”i kena komme, vaid sisemine jĂ”ud, mis muudab meie pilku maailmale. Kui keskendume sellele, mis meil on, mitte sellele, mis puudub, muutub kogu elu olemus. TĂ€nulikkus on nagu lamp, mis valgustab isegi hĂ€marat tuba â see ei muuda tingimata kĂ”ike, kuid toob nĂ€htavale ilu, mis oli seal juba olemas.
TĂ€nulikkus loob meis uue identiteedi â me hakkame nĂ€gema end mitte ohvri, vaid saajana; mitte tĂŒhjuse, vaid kĂŒlluse kandjana.
Dialoog
Ăpilane: Ăpetaja, kas tĂ”esti olen ma see, mille eest olen tĂ€nulik?
Ăpetaja: Jah. Sinu tĂ€nu nĂ€itab, mida sa oma elus vÀÀrtustad ja kuhu oma sĂŒdame pöörad.
Ăpilane: Aga kuidas olla tĂ€nulik siis, kui elu on raske?
Ăpetaja: TĂ€nulikkus ei tĂ€henda raskuste eitamist. See tĂ€hendab, et isegi pimedas otsid sa tĂ€hti. Marcus Aurelius ĂŒtles: âĂnn peitub selles, kuidas sa tĂ”lgendad seda, mis sinuga juhtub.â
Ăpilane: Kas piisab ainult mĂ”tlemisest, mille eest ma olen tĂ€nulik?
Ăpetaja: MĂ”te on seeme, aga tegu on selle viljakasvatus. Ătle oma tĂ€nu vĂ€lja, kirjuta see ĂŒles, nĂ€ita seda tegudes. TĂ€nulikkus kasvab siis, kui seda jagada.
Ăpilane: Ja kui ma ei leia pĂ”hjust olla tĂ€nulik?
Ăpetaja: Siis alusta kĂ”ige lihtsamast â sellest, et hingad. TĂ€nulikkus ei pea algama suurtest asjadest, ta vĂ”ib sĂŒndida igast vĂ€ikesest imehetkest.
âOlen see, mille eest olen tĂ€nulikâ tĂ€hendab, et tĂ€nulikkus kujundab mitte ainult meie tundeid, vaid ka meie identiteeti ja maailma kogemist. See, mille eest oleme tĂ€nulikud, muutub meie elu teljeks.
PĂ€rimus rÀÀgib mehest, kes kaebas, et tal on liiga vĂ€he, kuni ta kohtas pimedat, kes tĂ€nas pĂ€ikese soojust. Siis taipas ta, et rikkus ei ole mÔÔdetav koguses, vaid sĂŒdames, mis oskab mĂ€rgata.
Tarkus peitub selles, et me ei oota tÀiuslikku elu, et olla tÀnulik, vaid lubame tÀnulikkusel muuta elu tÀiuslikumaks.![]()
![]()
![]()
#elutarkusevahetus

