đčâMe ei nĂ€e asju sellistena, nagu need on, vaid sellistena, nagu meie oleme.â
â AnaĂŻs Nin
đčSissejuhatus: On peegel, mis ei ripu seinal, vaid elab sĂŒdames.
See peegel ei nĂ€ita nĂ€gu, vaid kuvandit, mida me endas kanname â seda, kelleks oleme end uskunud.
Kui see on hÀgustunud mineviku kriitikast, hirmust ja hÀbist, nÀeme enda asemel varju.
Kui aga puhastame seda armastuse ja teadlikkusega, hakkab sealt vastu vaatama valgus, mis oli seal alati.
Inimene vÔib muuta oma elu alles siis, kui ta muudab seda pilti, mille jÀrgi ta elab.
See ongi hingeline nĂ€olĂ”ikus â vaikne, nĂ€htamatu, ent sĂŒgavalt muutev tegu.
đčĂpetaja ja Ă”pilase dialoog
Ăpilane: Ăpetaja, miks tundub, et mĂ”ni inimene on alati armastatud, kuigi ei pinguta, ja teine peab pidevalt tĂ”estama, et ta on vÀÀrt natukestki soojust?
Ăpetaja: See sĂ”ltub peeglist, millesse nad vaatavad.
See, kes on endas leppinud, kiirgab usaldust.
See, kes end alavÀÀrsena nÀeb, kutsub alateadlikult esile olukordi, mis tema uskumust kinnitavad.
âSa saad selliseks, millisena sa end nĂ€ed.â
â Ralph Waldo Emerson
Ăpilane: Kas see tĂ€hendab, et ma olen ise loonud olukorrad, mis mind on haavanud?
Ăpetaja: Ei, sa ei loonud valu, kuid sa vĂ”isid teadmatult jÀÀda selle kĂŒlge.
Me ei ole oma haavad, kuid vahel samastume nendega nii tugevalt, et nad hakkavad meie nime kandma.
Kui hing hakkab uskuma, et ta on katkine, siis ta tĂ”mbab ligi olukordi, mis talle seda âtĂ”estavadâ.
âInimene ei kannata niivĂ”rd maailma tĂ”ttu, kuivĂ”rd oma ettekujutuse tĂ”ttu maailmast.â
â Michel de Montaigne
Ăpilane: Kuidas teha siis see hingeline nĂ€olĂ”ikus, millest sa rÀÀgid?
Ăpetaja: KĂ”igepealt tuleb nĂ€ha, kuidas sa end ise piirad.
Mitte selleks, et end sĂŒĂŒdistada, vaid et hakata mĂ”istma.
Siis hakkab peegel puhastuma.
SeejĂ€rel rÀÀgi endaga nii, nagu rÀÀgiksid lapsega, kes on viga saanud â Ă”rnalt ja kannatlikult.
Uskumus âma ei ole piisavâ kaotab jĂ”u, kui talle vastata: aga ma juba olen.
âMĂ”tle, milline oleksid, kui ei usuks enam, et sinuga on midagi valesti â ja hakka sealt elama.â
â Byron Katie
Ăpilane: Kas see tĂ€hendab, et kĂ”ik algab mĂ”ttest?
Ăpetaja: MĂ”ttest ja tundest ĂŒheskoos.
MĂ”istus vĂ”ib mĂ”elda uut, kuid kui sĂŒda veel usub vanasse, siis maailm vastab sĂŒdamele, mitte sĂ”nadele.
SellepĂ€rast on oluline mitte ainult ĂŒmber mĂ”elda, vaid ĂŒmber tunda.
TĂ”sta oma sĂŒdame sagedust â tĂ€nulikkuse, vÀÀrikuse ja rahu lainele.
âSinu sisemine dialoog on sinu elu suunamĂ€rk. Kui sa muudaksid oma sĂ”navara, muutuks su saatus.â
â Louise Hay
đčTarkusehetk â Ă”petajalt
Meis kÔigis on elumehhanism, mis töötab alati tervenemise, tasakaalu ja valguse suunas.
Sa ei pea end parandama â sa pead end lubama.
Elu teab, kuidas kasvada, kui sa ei sega.
Hingeline nÀolÔikus on eelkÔige valgustamise protsess, mitte parandamise töö.
âKĂ”ik muutused algavad seestpoolt. VĂ€line on alati hilisem peegeldus.â
â Sokrates
đčĂpilase taipamine: MĂ”istan nĂŒĂŒd, et kogu aeg pĂŒĂŒdsin muuta maailma, selle asemel et muuta pilti, mille jĂ€rgi ma maailma nĂ€en.
Kui ma usun, et olen vÀÀrt armastust, siis mu hÀÀl muutub, mu pilk pehmeneb ja maailm vastab teisiti.
Hing ei vaja uut nÀgu, vaid meeldetuletust oma tÔelisest ilust.
đčPĂ€rimustarkus
âMets peegeldab seda, kes sinna siseneb â rahutule sahiseb vastu, rahulikule laulab lind.â
â EestipĂ€rane ĂŒtlus
âKes usub end vÀÀrt olevat, sellele avaneb uks, mitte sein.â
â Rahvatarkus
đčLĂ”ppmĂ”tisklus: Kui sa muudad pilti, mille jĂ€rgi end nĂ€ed, muutub kogu maailm sinu ĂŒmber.
Sest universum ei vasta mitte su soovidele, vaid su uskumustele.
Ja kui su usk muutub valguseks, hakkavad kĂ”ik peeglid peegeldama sinu tĂ”elist olemust.đȘ
âIga inimene nĂ€eb maailmas omaenda nĂ€gu.â
â Friedrich Nietzscheđčđčđč
#elutarkusevahetus

